4 võimalust, kuidas KOV saab riigiabi murest priiks

14.03.2022 4 võimalust, kuidas KOV saab riigiabi murest priiks

Riigiabi kõlab sageli hirmutavana. Võib tunduda, et kui tegemist on riigiabiga, siis läheb olukord kohe keeruliseks, kaasneb suur bürokraatia ja riskid suurenevad. On tõsi, et riigiabi reeglid on väga formalistlikud ning riigiabi korral tuleb regulatsioonis sageli nö näpuga järge ajada. Siiski, kui kohalik omavalitsus on tuvastanud riigiabi olemasolu, siis saab ta kasutada neid nelja võimalust, et riigiabi murest pääseda.

  1. Mõtle, kas riigiabi ühe elemendi – majandusliku eelise – esinemine oleks võimalik mõne kavala lahendusega välistada

Riigiabiga on tegemist juhul, kui: (i) tegemist on avalike vahenditega; (ii) esineb majanduslik eelis; (iii) abil on valikuline iseloom ja (iv) abi omab mõju konkurentsile ja EL-i liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Kohalik omavalitsus ei saa ilmselt midagi muuta selles osas, et konkreetne meede kasutab avalikke vahendeid, ega selles osas, et meede võib mõjutada liikmesriikidevahelist konkurentsi. Samas kahe ülejäänud kriteeriumi – majandusliku eelise ja meetme valikulise iseloomu – puhul on võimalik võtta kasutusele abinõusid, mis neid välistavad.

Sageli on riigiabi esmaseks indikatsiooniks see, et riigiabi annab majandusliku eelise ehk ettevõtja saab kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes (nt toetus, aga ka majandustegevuse muude kulude katmine kohaliku omavalitsuse poolt, tehing turutingimustest soodsamalt, maksuvabastused jne). Kui kohalik omavalitsus struktureerib oma tegevuse selliselt, et tehing toimub turutingimustele vastava tasu eest, siis on võimalik aga eelise – ja selliselt ka riigiabi – olemasolu tervikuna välistada. Seda on võimalik teha seeläbi, et viiakse läbi avalik pakkumismenetlus või kontrollitakse tehingu turutingimustele vastavust eksperthinnanguga/võrdlusanalüüsiga – mõlemale võimalusele on küll seatud konkreetsed nõuded, kuid neid järgides võib riigiabi „taagast“ pääseda.

Kohaliku omavalitsuse jaoks on ilmselt kasulik ka teada, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste korral (mille tuvastamise osas on kohalikul omavalitsusel tegelikkuses suur pädevus) on eelise esinemine välistatud ka siis, kui järgitakse nö Altmarki kriteeriume: (i) reaalne ja määratletud  üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus; (ii) hüvitise arvutamise kriteeriumid  on objektiivsed ja läbipaistvad; (iii) välditakse ülemäärast hüvitamist; (iv) tagatakse vähim kulu üldsusele (riigihange või hästi juhitud ettevõtte analüüs).

  1. Tuvasta, kas ehk on kasu võimalik anda ühetaoliselt kõigile huvitatud ettevõtjatele

Samuti võib kohalik omavalitsus tegevuse üles ehitada selliselt, et tegemist ei oleks valikulise meetmega – nt suunatakse soodustus/kasu laiemalt kõigile ettevõtjatele, mitte ei kohaldata seda valikuliselt üksnes kitsale grupile. Ka sellisel juhul ei ole riigiabiga tegemist ning riigiabi reeglite üle muretseda ei tule.

  1. Uuri, kas tegevus on võimalik sobitada vastavaks mõnele erandile

Reeglina tuleb riigiabi andmiseks enne küsida luba Euroopa Komisjonist. Siiski tuleneb Euroopa Liidu riigiabi reeglitest mitmeid erandeid, millal riigiabist komisjoni teavitada ei tule. Selliselt on sätestatud nt vähese tähtsusega abi reeglistik, millele tuginedes saab nõuete täitmise korral anda abi kuni 200 000 eurot. Samuti esineb nn üldise grupierandi määrus, mis lubab anda 43 erinevat tüüpi riigiabi (sh nt abi väikeettevõtjatele, teadus- ja arendustegevuse abi, regionaalarenguabi, koolitusabi, tööhõiveabi, riskikapitali vormis antav abi, keskkonnaabi, ettevõtlust edendav abi). Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osas on kehtestatud terviklik komplekt regulatsioone, mille alusel saab taolist avalikkusele olulist teenust osutada.

Esmapilgul ei pruugi kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatav meede ühegi erandi alla sobituda. Siiski on sageli võimalik meedet veidi ümber struktureerides ühest küljest saavutada kohaliku omavalitsuse soovitav eesmärk ning teisest küljest teha seda selliselt, et riigiabi vastab kenasti mõnele erandile teavitamiskohustusest.

Näiteks on võimalik vähendada abi summat, täpsustada abi määra, täiendada abi andmise määrust, viidates konkreetsele alusele ja kaasates abi määrusesse sätted, mille on kohustuslikuks teinud konkreetne abi andmist võimaldav erand. Silmas tuleb pidada, et viidatud reeglid võivad olla detailsed, mistõttu võib olla vajalik küsida välist nõu, kuid sageli ei ole meetme sobivaks struktureerimises tegelikult midagi ülepea keerulist ega kaelamurdvat.

  1. Küsi riigiabi luba

Kuigi riigiabi loa taotlemine võib tunduda keeruline, siis on mõistlik see protsess siiski ette võtta, kui muul viisil pole võimalik riigiabi olemasolu välistada või meedet mõnele erandile vastavaks kujundada.

Kohalike omavalitsuste poolt antava riigiabi osas loa taotlemises pole ka midagi eriskummalist. Näiteks andis Euroopa Komisjon 21.04.2020 Tallinna linna kolmele riigiabi meetmele heakskiidu. Tallinna meetmed, millele komisjon loa andis, kujutasid endast ettevõtjate kulude vähendamist lepingulistes suhetes (lühem maksetähtaeg – 10 päeva 21–30 päeva asemel, õiguskaitsevahendite kohaldamisest loobumine (sh viivised) ja täiendava mõistliku täitmise aja andmine, rendi ja kasutustasude alandamine (100%, 50% või 20%).

Kuigi riigiabi loa taotlemine võib tunduda tüütu protsessina, siis on see siiski kõige kindlam võimalus tagada, et riigiabi reegleid on järgitud ning abi saanud ettevõtjaid ei oota tulevikus ebaseadusliku riigiabi (koos viivistega) tagasinõuded.