Urbanistika ehk linnaruumi kujundamine ja sellega kaasnevad keskkonnaküsimused satuvad aina rohkem avalikkuse tähelepanu alla. Linnaruum saab olema üheks fookuseks isegi Tallinnas sügisel alustaval uuel Tõnismäe riigigümnaasiumil. Riigikohus on äsja teinud olulise otsuse, millega andis asumiseltsidele rohkem õigusi sekkuda planeerimisprotsessi ja vaidlustada seda kohtus.
Kohtuasjas, mida Riigikohus lahendas, vaidlustas Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ Tallinna linnavalitsuse otsustuse Ülemiste terminali detailplaneeringu käigus. Tavaliselt saavad selliseid otsustusi keskkonnakaitselistel kaalutlustel vaidlustada vaid füüsilised isikud ja keskkonnaorganisatsioonid, mitte aga juriidilised isikud. Asjas tekkiski küsimus sellest, kas asumiselts saab olla keskkonnaorganisatsioon või mitte. Esimese ja teise astme kohtud leidsid, et ei saa – asumiseltsi eesmärk olla linnaelanike isikute kaitse linnaruumis, st tehiskeskkonnas.
Riigikohus aga sellega ei nõustunud ning ütles, et keskkonnaorganisatsiooniks on ka selline ühendus, mille sihiks on inimeste elukeskkonna parandamine keskkonnakaitse abil. Inimeste tervist ja heaolu mõjutavad ka linnalises keskkonnas tekkivad keskkonnahäiringud, näiteks õhu kvaliteet ja müra. Välisõhu kvaliteedi piirväärtused ja müra normtasemed kuuluvad keskkonnakaitse valdkonda.
Seega laiendab Riigikohtu seisukoht linnaelanike võimalusi rääkida planeeringutes kaasa ning kaitsta ennast kohtus müra-, liiklus- ja teiste häiringute (nt kiirgus, saasteained) eest, moodustades piirkondlikke või muid ühendusi. Tähtis on seegi, et Riigikohtu arvates polnud oluline, et keskkonnakaitse lisati asumiseltsi eesmärkidesse juba kohtuvaidluse kestel – määrav pole see, mis on seltsi põhikirjas, vaid seltsi tegelik tegevus ja eesmärgid. Seega on kohus heitnud kõrvale formalistlikku lähenemise ning juhindunud sellest, mis toimub päris elus – seda saab ainult tervitada.
Praktikas tähendab Riigikohtu seisukoht seda, et kõik elanike ühendused, mille eesmärk on elukeskkonna parandamine muu hulgas keskkonnakaitselistest aspektidest, saavad planeerimisprotsessi sekkuda ja vajadusel kaitsta oma õigusi kohtus. Ning seda mitte vaid lõppotsuse (planeeringu kehtestamise) vaidlustamisega, vaid ka kõikidel vahepealsetel etappidel. Sellisteks ühendusteks saavad olla kõiksugu asumi-, küla- jm piirkondlikud seltsid.
