Advokaat: netovara nõue on ajale jalgu jäänud

19.12.2022 Advokaat: netovara nõue on ajale jalgu jäänud

Äriseadustiku netovara muudatus toob leevendust osaühingutele ning lahendab seni sageli levinud probleemi, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic advokaat Eva Arumets.

Osaühingu jätkusuutlikkuse ja edukuse üheks hindamise kriteeriumiks on osaühingu netovara, mida bilansis kajastatakse omakapitali kirjena. Seejuures on seadusandja pidanud vajalikuks seada võlausaldajate kaitseks minimaalse netovara suuruse, kuna see annab selge numbrilise indikatsiooni, kas osaühing on maksevõimeline või mitte. Kuna aktsiaseltse uuel aastal jõustuv muudatus ei hõlma, puudutab järgnev vaid osaühinguid.

Kehtiv regulatsioon seob netovara nõude osakapitali suurusega. Nimelt peab netovara kehtiva seaduse järgi vastama osaühingu poolele osakapitalile ja seejuures ei tohi netovara olla alla seaduses sätestatud miinimumkapitali. Seaduses sätestatud miinimumkapitali nõue osaühingu puhul on kehtiva seaduse järgi 2500 eurot.

Just miinimumkapitali nõude täitmine osutub paljudele komistuskiviks, sest 2500eurose osakapitaliga osaühingud on Eestis kõige levinumad.

Miinimumkapitali nõude rikkumisel on netovara suurus väiksem seaduses sätestatud miinimumist, mis omakorda toob kaasa kohustuse nii juhatusele kui ka osanikule aktiivselt tegutseda ja olukord lahendada. 2500euroste osakapitalidega osaühingutes on aga probleemi lahendamine keerulisem, kui ühingul ei ole võimalik välist rahastust kaasata. Senini ei ole kõne alla tulnud ka osakapitali vähendamine, sest osakapital ei või olla kehtiva seaduse järgi väiksem kui 2500 eurot.

Netovara probleem saab avalikuks pärast registripidajale majandusaasta aruande esitamist. Kui majandusaasta aruandest nähtub, et omakapitali nõuded ei ole täidetud, annab registripidaja esmalt osaühingule tähtaja selliste puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmisel võib saabuda ühingule kõige negatiivsem tagajärg – ühing võidakse kohtu kontrollitavas menetluses sundlõpetada. Kohtumenetluse alustamisel on võimalik sundlõpetamise menetlust lõpetada vaid siis, kui enne sundlõpetamise määruse jõustumist on võimalik siiski omakapital seaduses sätestatud nõuetega vastavusse viia.

Diskrimineerib väiksemaid ühinguid

Kui paljud nõuded võetakse kohustuslikus korras üle Euroopa Liidu õigusaktidest, siis netovara võrdsustamine miinimumkapitaliga ei ole üks neist ning paljudes liikmesriikides selline nõue puudub. Vastav nõue ei võimalda sissemakstud kapitalil täita oma eesmärki, see tähendab kasutada kapitali osaühingu tegevuse käivitamiseks.

Sisuliselt keelab hetkel kehtiv reeglistik miinimumkapitaliga osaühingule kahjumiga tegutsemise ning diskrimineerib väiksemaid ühinguid. Kuigi Eesti äriturgu peetakse mitmel põhjusel soodsaks keskkonnaks, tuleb uute muudatustega kõrvaldada kahtlemata seni ajale jalgu jäänud ja meie ärikeskkonda ebaatraktiivseks muutvad nõuded.

Olukorra lahendamiseks on seadusandja otsustanud loobuda miinimumkapitali ning sellega seotud netovara nõudest alates 1. veebruarist 2023. Nii 2500eurose osakapitali nõude kaotamine kui ka netovara nõuete leevendamine on jätkusuutlikuma ärikeskkonna jaoks vajalikud muudatused.
Netovara suuruse hindamisel seob seadusandja ennast lahti varasemast miinimumkapitalist ning edaspidi jääb kehtima vaid üks kriteerium ehk nõue omada netovara vähemalt poole osakapitali ulatuses. See tähendab, et uue regulatsiooni järgi võib osaühinguid asutada kas või ühesendise osakapitaliga ning netovara nõue loetakse täidetuks, kui osaühingu netovara on vähemalt pool osakapitalist.

Näiteks: kui osaühingu asutamisel on osakapitali suurus 1000 eurot, peab netovara suurus edaspidi olema vähemalt 500 eurot. Varasema vähemalt 2500eurose nõudega võrreldes on selline nõue palju lihtsamini täidetav.

Muudatused omakapitali ja netovara nõuetes loovad olukorra, kus alates 1. veebruarist loodavate ühingute puhul tuleb osanikel asutamisel hinnata osaühingu tegelikku kapitalivajadust (sh võttes arvesse edasist võimalikku kahjumit) ning edasine ühingu netovara tagatuse hindamine hakkab sõltuma vaid sellest. Ka juba varem asutatud ühingutel, kel eelkõige on tekkinud netovara probleem, tuleks juhatusel ning osanikel hinnata uuesti kapitali tegelikku vajadust. Kui seaduses veel kehtiv osakapitali 2500 euro nõue on liialt suur, on võimalik tulevikus teatud tingimustel viia läbi osakapitali vähendamine.
Tähelepanu majandusaasta andmetega

Vaatamata peagi jõustuvale muudatusele kehtib netovara nõue praegu veel vanal kujul ning vastavat netovara kontrolli teostatakse ka 2021. aasta majandusaasta aruannetele, mis suuremas osas hiljemalt 30.06.2022 äriregistrile esitada tuli.

Nagu ennist mainitud, vajab netovara nõude mittetäitmine osaühingu aktiivset tegutsemist. See tähendab, et kui osakapital ei vasta minimaalse netovara nõuetele, on juhatusel kohustus kokku kutsuda osanike koosolek, kes on kohustatud otsustama, kuidas osaühingu tegevusega jätkata.
Netovara nõude täitmiseks on võimalus osakapitali vähendada või suurendada, suurendada muul viisil netovara, viia läbi osaühingu muudatused (lõpetamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine) või esitada pankrotiavaldus. Milline neist lahendustest on osaühingule parim, oleneb osaühingu käekäigust ning vajab iga kord eraldi hindamist.

Artikkel ilmus Äripäevas