COVID-19 – ülevaade rakendatud meetmetest

21.04.2020 COVID-19 – ülevaade rakendatud meetmetest

Oleme koostanud ülevaate, kuhu on koondatud Eestis seoses COVID-19 levikuga kehtestatud tööturu- ja töösuhete, ettevõtluse ja maksudega seotud meetmete (seisuga 21.04.2020) ja ka praeguses olukorras kohaldatavate olemasolevate seaduste info.

Anu Kirss

Anu Kirss, vandeadvokaat

ETTEVÕTJA

Picture1

Maksumeetmed

  • Eesti Maksu- ja Tolliamet (MTA) peatab eriolukorra ajaks maksuvõlgadelt intresside arvestamise tagasiulatuvalt 1. märtsist kuni 1. maini või kui eriolukorda pikendatakse, siis kuni eriolukorra lõpuni. Sellest hoolimata tuleb kõik maksudeklaratsioonid esitada õigeks ajaks ja makse tuleb maksta, kui see vähegi võimalik on.
  • Alates eriolukorra lõppemisest kuni 2021. aasta 31. detsembrini väheneb intressimäär praeguselt 0,06%-lt 0,03%-le.
  • MTA võib 2020. aasta 1. maist kuni 2021. aasta 31. detsembrini vähendada maksuvõla tasumise ajatamisel intressimäära kuni 100%i ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Praegu on intressimäära võimalik vähendada kuni 50%. Ettevõtjal tuleks taotleda maksuvõlgade ajatamist juhul, kui vajadus madalama intressimäära kohaldamise järele või makseraskused jätkuvad ka pärast eriolukorra lõppemist.
  • Eriolukorrast tingitult vabastatakse tööandja kohustusest tasuda sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt, sh palgata puhkuse ajal ja osakoormusega töötamisel. Vabastus kehtestatakse tähtajaliselt ning minimaalset sotsiaalmaksukohustust ei tule täita 2020. a märtsis, aprillis ja mais makstud töötasudelt.
  • Tulumaksuga ei maksustata juriidilise isiku 2020. aasta 12. märtsist kuni 1. juulini Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele või hoolekandeasutusele või Eestis asuva haigla pidajale heategevuslikul eesmärgil tehtud kingitust ega annetust.
  • Rohkem infot: https://www.emta.ee/et/maksu-ja-tolliameti-info-seoses-eriolukorraga

Tööturu meetmed

  • Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud töötasu hüvitise meetme, milles eesmärgiks vältida koroonaviiruse tagajärjel tekkinud majanduskriisist tulenevaid ulatuslikke koondamisi ning aidata tööandjatel, kelle tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häirutud, ajutised raskused üle elada. See jõustus 23. märtsil ning taotlusi sai hakata esitama 6. aprillil. Taotlust saab täita e-töötukassas.
  • Tööandja saab töötajale töötasu hüvitist taotleda kahe kalendrikuu eest perioodil 2020. aasta märtsist maini. Hüvitise saamiseks peab tööandja vastama kolmest kvalifitseerimistingimusest vähemalt kahele.
  • Töötasu hüvitis makstakse otse mõjutatud töötajale, kellele tööandjal pole kokkulepitud tööd anda ning kelle tööandja kohaldab töölepinguseaduse paragrahvi 35 või 37. Hüvitise saamise taotluse esitab tööandja.
  • Riik maksab töötajale hüvitist määras 70% töötaja keskmisest töötasust, kuid brutosumma ei ületa 1000 eurot kalendrikuu kohta. Tööandja peab tööhüvitist saavale töötajale maksma töötasu brutosummas vähemalt 150 eurot.
  • Rohkem infot: https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis

Finantsmeetmed

  • Alljärgnev võib olla kättesaadav KredExi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi loodud sihtasutus) vahendusel
    • Erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks ja uute laenude väljastamiseks. Kui pank leevendab olemasoleva pangalaenu tagasimaksegraafikut või on valmis väljastama ettevõtjale uue laenu, annab KredEx sellele laenule oma käenduse. KredExi erakorralist käendust olemasolevatele laenudele saab taotleda pikema maksepuhkuse (vähemalt 6 kuud) ja lõpptähtaja pikendamise võimaldamiseks. Erakorralist käendust uutele laenudele antakse, et võimaldada ettevõtetele uusi käibe- ja investeerimislaene. Varasema laenukohustuse refinantseerimine uue KredExi poolt erakorralise käendusega käendatava kohustusega ei ole üldjuhul lubatud. Erakorralist käendust antakse kehtivusega kuni 72 kuud.
    • Erakorraline laen. Kui pangad ettevõtjaid enam ei finantseeri, annab KredEx ettevõtjale erakorralise käibekapitali laenu koroonaviiruse puhangust tulenevate likviidsusprobleemide ületamiseks või investeerimislaenu, et kasutada ära koroonaviiruse puhangu tagajärjel tekkinud uusi ärivõimalusi. KredEx annab laenu laenuperioodiga 6 – 72 kuud.
  • Erakorralise laenukäendusega tagatavad laenud ja erakorralised laenud kokku on piiratud summaga, mis ei ületa kahekordset ettevõtja 2019. aasta palgakulu koos sotsiaalmaksuga. Erandkorras KredExi poolt määratud tingimustel ja ulatuses võib erakorraliste laenukäenduste ja laenude summa olla suurem.
  • KredExi erakorraline käendus ja erakorraline laen ei ole kättesaadavad kõigile ettevõtjatele. KredEx on iga toote tingimuste juures avaldanud ka nimekirja tegevusaladest, mille puhul ettevõttele erakorralist käendust ega laenu ei anta. Samuti on iga toote juures toodud täiendavad tingimused ettevõtte finantsseisundile, millele ettevõtja peab vastama.
  • Üksikasjalikum teave KredExi poolt pakutava eritingimustel käenduse ja laenu kohta on saadaval aadressil https://www.kredex.ee/et/koroona.
  • Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu võivad põllumajandus-, toiduainetööstuse- ja maaettevõtjatele olla kättesaadavad järgmised kriisimeetmed, mida plaanitakse käivitada aprilli teises pooles:
    • käendused pangast väljastatud laenudele;
    • käibe- ja investeerimislaen ettevõtjatele;
    • põllumaa sale and lease-back-tehingud (kapitalirent).
  • Üksikasjalikum teave MESi poolt pakutavate finantsmeetmete kohta on saadaval aadressil https://mes.ee/covid-19-kriisimeetmed.
  • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) on koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga välja töötamisel järgmised kriisiabi meetmed:
    • COVID-19 viiruse puhangust negatiivselt mõjutatud ettevõtjate äritegevuse ümberkujundamise toetus kogumahus 10 miljonit eurot, mis on suunatud ettevõtetele, kes vajavad riigipoolset tuge oma äri vastavalt kriisimõjutustele ümber kujundada, kriisist tulenevaid uusi võimalusi realiseerida (uutele toodetele ja teenustele fokuseerida ja/või olemasolevaid ümber kujundada), oma ärimudeli muutmiseks, katkenud tarneahela üles ehitamiseks, tootmiskorralduse muudatuste elluviimiseks jne.
    • COVID-19 viiruse puhangust negatiivselt mõjutatud turismisektori kahjude hüvitamise toetus kogumahus 25 miljonit eurot, mis on suunatud turismisektoris tegutsevatele majutusettevõtjatele, toitlustusettevõtjatele, reisiettevõtjatele, püsiatraktsioonide ning turismiteenuse pakkujatele.
    • Meetmete täpsed kriteeriumid ja taotlemise tingimused avalikustatakse EASi poolt siis, kui abipakett saab Euroopa Komisjoni ja Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidu. Rohkem infot: https://www.eas.ee/covid-19/

TÖÖANDJA

Picture1

Haigushüvitis

  • Kui töötaja on haigestunud või olnud otseses kokkupuutes COVID-19 haigega, võib arst väljastada haiguslehe.
  • Alates 16. märtsist on töötajatel ajutise meetmena võimalik veebis olevas patsiendiportaalis ise haigusleht vormistada. Seal tehtud sissekanded edastatakse Eesti Haigekassale ning tööandjale ja perearstile; samuti avatakse vaikimisi haigusleht ning perearst võtab töötajaga ühe nädala jooksul ühendust, et töötaja tervisliku seisundi ja esinevate haigussümptomite kohta täpsustusi küsida. Arst võib haiguslehe tühistada või lõpetada.
  • Tööandja ja Eesti Haigekassa maksavad töötajale haigushüvitist haiguslehe alusel. Tavaoludes esimese kolme päeva eest hüvitist ei maksta, neljanda kuni kaheksanda päeva eest maksab hüvitist tööandja ning üheksandast päevast alates maksab hüvitist Eesti Haigekassa. Vabariigi Valitsus on lubanud, et märtsist maini maksab esimese kolme haiguspäeva eest töötajale hüvitist riik. Eesti Haigekassa lubab alustada hüvitamist kohe kui väljamakseteks vajalik lisaeelarve jõustub ning Vabariigi Valitsus võtab vastu hüvitiste maksmist võimaldava määruse.
  • Haigushüvitist makstakse määras 70% päevasissetulekust. Haigushüvitiselt tuleb tasuda tulumaksu.
  • Haiguslehti ei väljastata inimestele, kes naasevad välisreisilt ja kellele on seega kohustuslik enesekarantiin, kuid kes on terved.

Sundpuhkus / puhkuse kasutamine (tasustatud ja tasustamata)

  • Sundpuhkust töölepingu seadus ette ei näe.
  • Tööandja saab töötajate puhkuse kasutamise aega ühepoolselt määrata igal aastal esimese kvartali jooksul, kui koostab puhkuste ajakava. Tööandja märgib ajakavasse põhipuhkuse ja kasutamata puhkuse, kuid sinna võib lisada ka muid puhkuseid. Üldjuhul ei pea tööandja arvestama töötajate taotlustega, kui neid pole võimalik mõistlikult ühitada tööandja äritegevusest lähtuvate huvidega. Tööandjal on samuti õigus puhkuste ajakavas ette näha kollektiivpuhkus.
  • Teatud töötajatel, näiteks kuni 7-aastast last kasvatavatel vanematel, on õigus nõuda põhipuhkust neile sobival ajal ja nende töötajate puhkusesoovidega peab tööandja arvestama.
  • Kui iga-aastane puhkuste ajakava on kinnitatud, võib põhipuhkuste aegu muuta üksnes tööandja ja töötaja kokkuleppega.
  • Kui tööandja 31. märtsiks puhkuste ajakava koostanud ega teatavaks teinud ei ole, siis võib iga töötaja jääda puhkusele enda poolt soovitud ajal, teatades sellest 14 kalendripäeva ette (nt e-kirjaga). 
  • Tasustamata puhkuse kohaldamine on võimalik tööandja ja töötaja kokkuleppe alusel.
  • Põhipuhkusele lisaks on võimalik kasutada ka teist liiki puhkusi, näiteks lapsepuhkust (vt allpool). Siiski pole tööandjal võimalik töötajaid sellist liiki puhkuste kasutamiseks kohustada.

Ajutine koondamine / tööseisak

  • Eesti tööõiguses puudub mõiste „ajutine koondamine“.
  • Kui tööandja on sunnitud oma äritegevuse ajutiselt peatama või tal pole muul põhjusel võimalik töötajatele, kes on valmis töötama ja soovivad töötada (praktikas nimetatakse seda tööseisakuks), (piisavalt) tööd anda, tuleb tööandjal maksta töötajatele keskmist töötasu.
  • Suutmatus töötajatele tööd anda võib asjaoludest olenevalt (nt tööseisaku kestusest, tööseisaku tekkimise põhjustest) osutuda mõjuvaks põhjuseks, millele tuginedes on töötajal võimalik tööleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda. Töötaja võib erakorralise ülesütlemise puhul hüvitist nõuda juhul, kui töö andmata jätmine loetakse tööandja oluliseks töölepingu rikkumiseks. Eeltoodu on ebatõenäoline, kui töö andmata jätmine tuleneb praegusest eriolukorrast.

Töötasu ja/või töötundide vähendamine

  • Koroonaviiruse levik on üks põhjus, millele tuginedes võib tööandja töötaja töötasu ühepoolselt kuni kolmeks kuuks vähendada eeldusel, et töötajatele pole sellest tingituna piisavalt tööd anda ning kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.
  • Töötasu pole lubatud ühepoolselt vähendada juhul, kui tööandjal pole töötajatele piisavalt tööd anda, kuid tööandjal on piisavalt raha töötasu maksmise jätkamiseks; sellisel juhul peab tööandja maksma jõudeaja eest keskmist töötasu.
  • Töötasu on lubatud vähendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgani (584 eurot kuus või 3,48 eurot tunnis).
  • Töötajal on õigus keelduda töötamisest ulatuses, mis vastab töötasu vähendamisele.
  • Töötasu ühepoolseks vähendamiseks peab tööandja järgima kindlat korda, mis hõlmab kohustust töötajale võimalusel teist tööd pakkuda; kohustust teatada töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikule või usaldusisiku puudumisel töötajatele vähemalt 14 päeva ette ning kohustust anda töötajatele võimalus otsuse langetamises osaleda. Töötaja peab oma seisukoha esitama seitsme (7) päeva jooksul.
  • Kui töötaja ei nõustu töötasu vähendamisega, võib ta töölepingu üles öelda, teatades sellest vähemalt viis (5) tööpäeva ette. Töölepingu ülesütlemisel peab tööandja maksma töötajale nii lõpparve, mis koosneb väljamaksmata töötasust ja kasutamata puhkusehüvitisest, kui ka hüvitisena ühe kuu keskmise töötasu.

Koondamine

  • Kui on selge, et asjaolud ei parane, ning tööandjal pole võimalik töötajale tööd anda või vähendatud töötasu maksta, võib kohaldada koondamist. See on olukord, kus tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel, st juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu. Koondamisega on tegu ka juhul, kui tööandja lõpetab tegevuse või kuulutatakse välja tema pankrot.
  • Tööandja peab koondamisel järgima kindlat korda, mille alusel on tal kohustus pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd; kohustus esitada ülesütlemisavaldus kirjalikult (allkirjastatult või digiallkirjaga) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel). Ülesütlemisavalduses peab olema ülesütlemise põhjendus ning ülesütlemisest tuleb ette teatada või asendada etteteatamine vastava hüvitisega. Olenevalt ajast, mille töötaja on tööandja alluvuses töötanud, on etteteatamistähtaeg 15–90 päeva.
  • Töölepingute kollektiivse ülesütlemise (kollektiivse koondamise) korral kohalduvad teavitamise ja konsulteerimise lisanõuded, muu hulgas kohustus teavitada riigiasutust (Eesti Töötukassat), ning kokku läheb vähemalt 45 päeva, enne kui tööandja võib töötajaid koondada.
  • Koondamisel peab tööandja töötajale maksma hüvitist ühe (1) kuu keskmise töötasu ulatuses. Lisaks tuleb tal järgida etteteatamistähtaega, mis on (olenevalt töötatud ajast) 15–90 päeva, või maksta sellele vastavat rahalist hüvitist.
  • Töötajal on õigus saada õigusaktidega kehtestatud koondamishüvitist, kui ta on tööandja alluvuses töötanud vähemalt viis (5) aastat. Töösuhte kestusest olenevalt vastab õigusaktidest tuleneva koondamishüvitise summa ühe-kahe kuu keskmisele töötasule.
  • Eeltoodule lisaks võib töötajal olla õigus saada õigusaktidest tulenevat töötuskindlustushüvitist.

TÖÖJÕUD

Picture1

Kaugtöö

  • Valitsus on soovitanud tööandjatel võimaluse korral paluda, et töötajad (eelkõige need, kes kuuluvad riskirühmadesse) teeksid kaugtööd. Kaugtöö võimaldamiseks peaksid tööandjad:
    • toetama töötajaid töö jätkamisel selle tegemise asukohast olenemata, muu hulgas andma töötajate kasutusse kaugtöö tegemiseks vajalikud tehnilised vahendid; ja
    • hoidma töötajatega kontakti ning julgustama neid üksteisele tuge pakkuma ja olema tööjõu kohanemisperioodil paindlikud.

Reisimine (töökohustuste tõttu ja eraviisiline)

  • Valitsus on tungivalt soovitanud vältida igasugust ebavajalikku reisimist.
  • Eestisse sisenemisele ning mandri ja saarte vahel reisimisele on kehtestatud piirangud.
  • Alates 17. märtsist tuleb kõigil isikutel, kelle suhtes ei kohaldu ükski erand, Eestisse sisenemise järel jääda koju või oma asukohta vähemalt 14 päevaks (enesekarantiini kohustus). Samas ei tähenda see automaatselt, et töötaja pole kohustatud karantiini ajal töötamist jätkama. Töötaja peab tööandjat teavitama ja leppima kokku uue töökorralduse. Pakutud lahenduse eesmärk on luua töötajale kaugtöö tegemise võimalus. Kui see pole võimalik, peavad lepingupooled leidma muu lahenduse, näiteks sõlmima tasustamata või tasustatud puhkuse kokkuleppe.
  • Tööandjad peaksid oma töötajatele soovitama vältida ebavajalikku reisimist, muu hulgas tööle ja töölt koju ning tööga seotud üritustele. Vältimatu reisivajaduse korral peaksid tööandjad julgustama oma töötajaid järgima Vabariigi Valitsuse edastatud riskide vähendamise juhiseid, muu hulgas vältima tiheda liiklusega aegu, hoidma mõistlikku kaugust teistest reisijatest ja pesema käsi kohe pärast sihtkohta jõudmist.
  • Kui töötajatel pole võimalik minna kavandatud välisreisile, on tõenäoline, et nad taotlevad juba ajakavasse märgitud põhipuhkuse tühistamist. Tööandjad ei pea töötajatele puhkuse tühistamist võimaldama, kuid peaksid kaaluma, kas see oleks asjaolusid arvesse võttes kohane.

Ennetustegevused

  • Tööandjad peaksid tagama, et töötajad saavad ajakohastatud teavet ettevõtja ennetustegevuste kohta ja on teadlikud uusimatest riskide vähendamise juhistest.
  • Kui töökohad on avatud, peavad tööandjad tagama kätepesuvõimaluse ja kätepuhastusvahendite kättesaadavuse ning juhendama töötajaid neid regulaarselt kasutama. Tööruume tuleb korrapäraselt õhutada ja puhastada. Alates 7. aprillist kehtivad täiendavad nõuded mitteelamute ja hoolekandeasutuste ventileerimisele, mis on kasutuses vähemalt 60% osas. Eriolukorra ajal ei tohi sellise hoone ventilatsioonisüsteemi välja lülitada isegi selle kasutusvälisel ajal, näiteks õhtutel ja nädalavahetustel. Hoonepõhine tagastusõhuga ventilatsioonisüsteem tuleb lülitada täielikult ümber välisõhule, sulgedes selleks tagastusõhuklapid ja avades värskeõhuklapid.
  • Alates 25. märtsist kehtib inimeste vahelise ruumi piirang. Siseruumides (välja arvatud inimeste kodudes) ning avalikes kohtades tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet.
  • Ettevõtjad peaksid tagama, et juhatajad on teadlikud, kuidas ära tunda töötajatel ilmnevaid haigussümptomeid ja kuidas tegutseda juhul, kui selline olukord on tekkinud.
  • Rohkem infot: https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus

Laste või vanemaealiste ülalpeetavatega töötajad

  • Töötajatel võib olla õigus saada mõistlikus ulatuses vaba aega, et hoolitseda oma ülalpeetavate eest. Mõistliku vaba aja all peetakse üldjuhul siiski silmas ühte-kahte tööpäeva, mille jooksul eeldatakse, et töötaja korraldab lapse või teiste ülalpeetavate hoolekande, ning vajaduse korral tuleb leida vastastikku sobiv lahendus ja sõlmida tööandjaga kokkulepe uue töökorralduse, näiteks kaugtöö tegemise, tähtajaliselt osalise tööajaga töötamise, põhipuhkuse kasutamise või muu sarnase lahenduse kohta.
  • Tööandja maksab töötajatele mõistliku vaba aja eest (üldjuhul üks-kaks tööpäeva) keskmist töötasu, et töötajal oleks võimalik oma ülalpeetavate eest hoolitseda. Töötaja ei saa nõuda tööandjalt keskmist töötasu kogu kodus veedetud aja eest, näiteks juhul, kui lapsehoiuasutused on suletud.
  • Võimalik võib olla lapsepuhkuse Igal kalendriaastal on emal või isal (või eestkostjal või kasuvanemal) õigus saada lapsepuhkust kuni kolm või kuus tööpäeva olenevalt laste arvust ja vanusest. Selle eest makstakse hüvitist miinimumtöötasu alusel. 2020. aastal on lapsepuhkuse päevamäär 27,70 eurot. Eeltoodule lisaks on puudega lapse (kasu)vanemal või eestkostjal kuni lapse 18-aastaseks saamiseni õigus igal kuul saada ühe tööpäeva ulatuses vaba aega, mille eest makstakse hüvitist keskmise töötasu alusel. Hüvitise arvutab ja maksab töötajale tööandja. Tööandja peab esitama Sotsiaalkindlustusametile avalduse, et hüvitise maksmine hüvitataks riigieelarvest.
  • Lisaks on võimalik kasutada tasustamata lapsepuhkust. (Kasu)vanemal või eestkostjal, kes kasvatab nooremat kui 14-aastast last või nooremat kui 18-aastast puudega last, on igal kalendriaastal õigus saada tasustamata lapsepuhkust kuni 10 tööpäeva.
  • Kui lapsepuhkus ei ole kantud puhkuste ajakavasse, peab lapsepuhkuse kasutamise soovist tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva ette teatama.
  • Juhul kui töötaja peab hoolitsema haigestunud ülalpeetava eest, võib töötajal olla õigus saada arsti väljastatava hoolduslehe alusel õigusaktidega sätestatud hooldushüvitist. Alates 16. märtsist on töötajatel ajutise meetmena võimalik vormistada hooldusleht veebis olevas patsiendiportaalis ise (vt eespool). Õigusaktidega kehtestatud hooldushüvitise määr on 80% päevasest sissetulekust ja hüvitist maksab riik hoolduslehe esimesest päevast alates. Hüvitise summalt peetakse kinni tulumaks.