E-kauplejad peavad üsna pea oma distributsioonisuhted üle vaatama

28.09.2021 E-kauplejad peavad üsna pea oma distributsioonisuhted üle vaatama

Mõjudest, mida digitaalne majandus tänapäeval ärisuhetele avaldab on raske mitte rääkida. Ka Euroopa Komisjon pöörab sellele järjest rohkem tähelepanu, mida ilmestab ka 9. juulil 2021 avaldatud vertikaalse grupierandi määruse eelnõu. 

Eelnõu plaanitakse vastu võtta 2022. aastal. Eelnõuga ajakohastatakse konkurentsiõiguse reeglistikku selliselt, et see võtaks arvesse tõdemust, et ärisuhted on arenenud järjest rohkem digitaalseks ning seetõttu  ka nüansirohkemaks. TGS Baltic konkurentsiõiguse töögrupi jurist Robin Luts toob käesolevas artiklis välja 5 olulisemat muudatust, millega peab iga e-kaubandusega tegelev ning distributsioonisuhtes osalev äriühing arvestama.

1.      Lubatud on tarnijal kehtestada erinev hulgimüügi hind sõltuvalt sellest, kas edasimüüja müüb kaupa füüsilises kaupluses või veebis. Muudatus annab tarnijale võimaluse arvestada hulgimüügi hinnas näiteks kulusid, mis edasimüüja kannab füüsilise kaupluse ülalpidamiseks. Hinnaerinevus on lubatud vaid juhul, kui see ilmneb selgelt suurematest kuludest, mis füüsilise poe pidamisega kaasas käivad.

2.      Keelatud on erineva hulgimüügi hinna kehtestamisega muuta kauba müümine veebis tulutuks. Nagu ka praegu kehtivas grupierandi määruses jääb ka eelnõu kohaselt keelatuks piirata kauba müümist veebis (jaemüüjal peab olema vabadus valida, millises müügikanalis kaupa müüa). Siiski märgitakse eelnõus, et kauba müümist veebis ei tohi piirata ka kaudselt. Täpsemalt, kuigi tarnijal on lubatud kehtestada kaubale erinev hind sõltuvalt müügikanalist, siis loetakse veebis kauba müümise piiranguks ka juhtu, kui tarnija on rakendanud sellist hinnavahet, mis muudab veebis kauba müümise kahjumlikuks või majanduslikult mõttetuks.

3.      Keelatud on jagada distributsioonisuhtes tundlikku teavet kui tarnija tegutseb topelturustuse süsteemis ning tarnija ja edasimüüja ühine turuosa jaemüügi tasandil ületab 10%. Kui tarnija tegeleb ka kauba jaemüügiga (k.a veebimüügiga), siis on tegemist topeltturustuse (inglise keeles: dual distribution) süsteemiga. Topeltturustuse uued reeglid näevad ette, et tarnija ja jaemüüja võivad jagada omavahel tundliku teavet (hinnad, kliendid, turud, müügimahud) vaid juhul kui nende ühine turuosa jaemüügi tasandil jääb alla 10%. Juhul kui ärisuhte osapoolte kombineeritud turuosa jaemüügitasandil on üle 10% kuid alla 30%, jääb alles võimalus kasutada muid määruses ettenähtud erandeid ulatuses, milles need ei sisalda tundlikku teabe vahetamist. Näiteks võidakse kokku leppida ainuõiguslikus edasimüügis ilma, et selle käigus jagataks tundlikku teavet.

4.      Keelatud on veebiplatvormil osaleda topeltturustuse süsteemis. Näiteks on lubatud maksimaalse müügihinna- või marginaali kehtestamine kui järgitakse 30%-se turuosa nõuet. Juhul kui veebiplatvormid soovivad müüa platvormil kaupu konkureerides ettevõtetega, kellele nad pakuvad teenusena müüa platvormil oma kaupu, siis tuleb poolte vahelist suhet hinnata horisontaalseid ärisuhteid reguleerivate eeskirjade kohaselt, olenemata, kui suur on ärisuhte poolte turuosa.

5.      Keelatud on kohustada ettevõtet müüma oma kaupu teistes müügikanalites sama hinnaga või kallimalt kui kokkuleppe osapoole müügikohas. Muudatus keelab nö laia pariteetsusklausli kohaldamise ehk ettevõttel peab olema vabadus müüa oma kaupu erinevates müügikanalites erineva hinnaga. Lubatud jääb siiski kitsa pariteetsusklausli kohaldamine, st sellise sätte kohaldamine, mis kohustab ettevõtet mitte müüma oma kaupa odavamalt omaenda müügikanalis.

6.      Keelatud on piirata ettevõtte võimalust kasutada toote müüginumbrite suurendamiseks veebilahendusi. Näiteks on keelatud piirata edasimüüja õigust kasutada hinnavõrdlussüsteeme ning võimalust maksta otsingumootoritele müüdava kauba nähtavuse parandamiseks, kuivõrd tegemist oleks passiivse müügi keelamisega (klient otsib ise edasimüüja, ilma edasimüüja aktiivse sekkumiseta).

Kuigi eeltoodud loetelus on ühes aspektis antud e-kaubandusega seotud ettevõtetele vabadusi juurde, ilmneb pigem, et 2022. aastal jõustuv vertikaalse grupierandi määrus paneb ettevõtete tegevustele peale olulisi täiendavaid piiranguid. Arvestades, et Euroopa Liidu konkurentsireeglite rikkumine võib tuua kaasa suuri trahve, tuleks ettevõtetel vastavate muudatustega ennast kiirelt kurssi viia ning oma äritegevust lähtuvalt muudatustest ka kohandada.