Ebaseaduslik riigiabi tehingutest, mis ei vasta riigi tegelikule huvile

07.06.2016 Ebaseaduslik riigiabi tehingutest, mis ei vasta riigi tegelikule huvile

Avalik võim osaleb sageli mitmesugustes tehingutes, näiteks ostes ja müües kaupu või teenuseid või osaledes üüriturul üürniku või üürileandjana. Sellistes tehingutes osalemise puhul on oluline, et avalik võim ei annaks tehingu kaudu majanduslikku eelist teisele tehingupoolele, kuna vastasel korral võib ta anda teisele tehingupoolele ebaseaduslikku riigiabi.

Teatavasti tuleb riigiabi defineerimisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest: (i) riigi vahendid, (ii) majanduslik eelis, (iii) abi valikuline iseloom, (iv) mõju konkurentsile ja kaubandusele. Majandusliku eelise kriteeriumi hinnatakse avaliku võimu poolt tehingute teostamisel selle kaudu, kas avalik võim on tegutsenud selliselt, nagu oleks tema olukorras tegutsenud turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja.

Sageli lähtutakse seejuures sirgjoonelisest eeldusest, et olukorras, kus tehingu hind vastab turutingimustele, on igal juhul välistatud riigiabi olemasolu, sest avalik võim on käitunud selliselt, nagu oleks tema olukorras tegutsenud turumajanduse tingimustes tegutsev ettevõtja. Paraku ei pruugi sellest lihtsast eeldusest alati piisata. Siinkohal on Euroopa Komisjon oma hiljutises lahendis 2016/633 andnud kasuliku juhendi.

Euroopa Komisjon kohaldas selles kaasuses turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja kriteeriumi, et tuvastada, kas Ryanairile ja AMSile anti avaliku võimuga tehtud tehinguga majanduslik eelis. Komisjon selgitas, et „Otsustamaks, et avaliku sektori asutuse tehtud ostude näol ei ole tegemist müüjale antava majandusliku eelisega, ei piisa üksnes sellest, et kõnealused ostud on sooritatud „turuhinnaga“ võrdse või sellest madalama hinnaga. Lisaks sellele on vajalik, et need ostud vastaksid riikliku ostja „tegelikele huvidele““.

See tähendab, et olukorras, kus avalik võim teeb tehinguid, mis ei vasta tema tegelikele huvidele (näiteks soetab midagi, mida ta ei vaja, või soetab midagi suuremas ulatuses, kui vaja), võib ta peidetult anda tehingupartnerile majandusliku eelise ja sellega ka ebaseaduslikku riigiabi. Nimetatud reeglit peaksid silmas pidama ka Eesti avaliku võimu esindajad eraettevõtjatega tehinguid tehes. Juhul kui Euroopa Komisjon tuvastab ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi olemasolu, nõuab ta üldjuhul, et kõnealune liikmesriik võtaks kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt riigiabi koos intressidega tagasi saada.