Haldusmenetluse põhitõed kehtivad ka riigiabi andmisel

12.05.2021 Haldusmenetluse põhitõed kehtivad ka riigiabi andmisel

Riigiabi ja selle keerukad reeglid on ikka ja jälle olnud päevakorras ning COVID-19 levik omakorda on rikastanud veelgi erinevate riigiabi meetmete võimalusi. Pöörates aga kogu tähelepanu meetmetele, võib lubamatult tahaplaanile jääda riigiabi andmise menetluslik pool. Seda enam, et tavaliselt ei ole ka riigiabi lubavates otsustes ja meetmete järgi riigiabi jagamise kordades menetlusreegleid ülemäära põhjalikult lahti kirjutatud, kui üldse. Haldusmenetlusega tegelev vandeadvokaat Triin Kaurov selgitab riigiabi andmise menetluslikke põhireegleid.

Riigiabi lubava otsuse või õigusakti juures on tihti kirjeldatud põhitingimusi, kuid menetlust ennast pole avatud. See ei tähenda, et reegleid poleks. Sellisel juhul tuleb riigiabi andval haldusorganil aluseks võtta haldusmenetluse reeglid. Seepärast tuletame siinkohal meelde haldusmenetluse põhitõed.

Ka eraõiguslik toetuse andja on haldusorgan

Olgu riigiabi andmine laenuna, toetusena või muu meetmena, riigiabi kujutab endast avalike vahendite jagamist. See aga tähendab omakorda, et riigiabi andja ja saaja vahel tekib avalik-õiguslik suhe ning riigiabi andja on haldusorgani rollis. Seda isegi siis, kui ta ise on küll eraõiguslik juriidiline isik (nt sihtasutus või aktsiaselts), kuid ta on saanud endale avaliku ülesande avalikes huvides ja avaliku eesmärgi täitmiseks riigiabi jagada. Näiteks tegutsevad Elering AS taastuvenergia toetuste maksmisel ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Maaelu Edendamise Sihtasutus kriisiabimeetmete jagamisel haldusorganitena.

Menetlus peab olema eesmärgipärane ja läbipaistev

Riigiabi andmisel on menetluse kui haldusmenetluse eesmärk jõuda sisuliselt kvaliteetse riigiabi jagamise otsuseni. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Õiguspärase haldusaktini jõudmiseks on oluline läbida õiglane ja läbipaistev menetlus. Lisaks sellele, et haldusorganil tuleb otsused teha objektiivselt ja erapooletult, peab haldusorgan ka üheselt ja arusaadavalt neid selgitama ja põhjendama. Loomulikult on tähtis, et juba enne riigiabi taotlemist oleks taotlejale üheselt ja selgelt arusaadav, millistest tingimustest lähtuvalt talle toetuse andmise üle otsustatakse. Kuid sama oluline on ka juba esitatud taotluse suhtes otsustamise protsess – see peab olema taotlejate jaoks läbipaistev, ühetaoline ja selge. Siin ei oma tähendust see, et erinevate abimeetmete määramisel on haldusorganil suur kaalutlusõigus, sest järeldusi ja otsuseid tuleb haldusorganil ikkagi põhjalikult selgitada.

Eriti oluline on üksikasjaliku põhjenduse esitamine riigiabi andmisest keeldumise korral, et taotlejal oleks võimalik aru saada haldusorgani otsusest ja veenduda, et tegemist pole meelevaldse suvaotsusega. Sama seisukohta on väljendatud õiguskantsler ka 20.10.2020 Maaeluministeeriumile ja Maaelu Edendamise Sihtasutusele saadetud märgukirjas[1] ning 25.02.2021 vastuses pöördumisele[2] seoses Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt Covid-19 levikust tingitud majanduslike raskuste leevendamiseks laenu andmisest keeldumise ja selle põhjuste piisavalt selgitamata jätmisega. Õiguskantsler toonitas menetluse läbipaistvust, sest jagatakse avalikke vahendeid olukorras, kus esineb turutõrge ehk laenutaotlejal ei ole võimalik pankadest laenu saada. Lisaks otstarbekusele on riigi huvides, et ettevõtjaid koheldaks avalikke vahendeid jagades võrdselt ja konkurentsi moonutamata.[3]

Eesmärgipärasusega seondub ka menetlustoimingute efektiivsus ja proportsionaalsus. Põhjendamatu on haldusorgani poolt koormata taotlejat selgitustaotlustega või küsida asjasse mitte puutuvaid dokumente. Arusaadavalt on nende nõuete järgimine kriitilise tähendusega kriisiabi andmisel, sest vastasel juhul kaotab kriisiabi oma eesmärgi.

Isiku õiguste kaitse osa on võimalus viia otsus kohtukulli pilgu alla

Riigiabi andmise otsustus mõjutab ilmselgelt riigiabi taotleja õigusi ja kohustusi. Haldusmenetluses taotleja õiguste kaitse tagamiseks peab taotlejal olema võimalus pöörduda kohtusse ja lasta kohtul kontrollida tema kohta tehtud haldusotsust. Isegi juhul, kui haldusorgan ei ole otsust vormistanud haldusaktina ja selles puudub vaidlustamisviide, ei võta see taotlejalt õigust selle peale kaebust esitada.

Kui haldusaktis ei ole põhjendusi, on ka kohtul keeruline haldusakti hinnata. Kohtulik järelevalve tagab järelevalve haldusorgani tegevuse üle ning annab vastuse, kas riigiabi andmise kohta tehtud otsus on eesmärgipärane ja avalikes huvides, aga ka sellele, kas taotlejaid on võrdselt koheldud.

Küll tuleb arvestada, et erinevate abimeetmete määramisel on haldusorganil suur kaalutlusõigus ning see piirab ka kohtuliku kontrolli ulatust. Tihti võib kaalutlusõigus olla seda suurem, et tegu on tulevikku suunatud prognoosiotsusega ja hinnangulise otsusega. Ometi peab kõiki taotlejaid olema võrdselt koheldud ning haldusmenetlus peab olema nõuetekohane.

 

[1] Õiguskantsleri 20.01.2020 märgukiri Maaeluministeeriumile ja Maaelu Edendamise Sihtasutusele on kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Majandusmeetmed%20Covid-19%20levikuga%20seotud%20kriisi%20leevendamiseks.pdf

[2] Õiguskantsleri 25.02.2021 seisukoht laenutaotluste lahendamise kohta on kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Laenutaotluste%20lahendamine.pdf

[3] samas