Hinnatõusust avaliku teavitamisega seotud konkurentsiriskid

29.09.2016 Hinnatõusust avaliku teavitamisega seotud konkurentsiriskid

Viimase aasta jooksul on nii Euroopa Komisjoni kui ka mitme Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi konkurentsiameti menetluses olnud juhtumeid seoses avaliku teavitamisega hinnatõusust. Kuigi hindade tõstmine ega ka sellest avalikult teadaandmine ei ole iseenesest keelatud, tuleb siiski silmas pidada, et hinnatõusu kohta mittesiduvate signaalide andmine võib mõnel juhul konkurentsi kahjustada ja olla seetõttu lubamatu.

Euroopa Komisjon on hindade või muu konkurentsi seisukohalt olulise teabe avalikustamise kohta andnud horisontaalkoostöö suunistes selle kohta järgmise selgituse.

„Kui ettevõtja esitab ühepoolse täielikult avaliku teadaande, näiteks ajalehes, ei ole tavaliselt tegemist kooskõlastatud tegevusega artikli 101 lõike 1 tähenduses. Sõltuvalt kõnealuse juhtumi asjaoludest ei saa siiski välistada kooskõlastatud tegevuse leidmist näiteks olukorras, kus sellisele teadaandele järgnesid teiste konkurentide avalikud teadaanded, sest konkurentide strateegilised vastused üksteise avalikele teadaannetele (võib juhtuda, et hõlmab nende enda varasemate teadaannete kohandamist vastavalt konkurentide esitatud teadaannetele) võivad osutuda strateegiaks, et jõuda ühisele seisukohale kooskõlastamise tingimustes.“

Sarnaseid juhtumeid ongi viimasel ajal esinenud nii Euroopa Komisjoni kui ka mitme konkurentsiameti praktikas.

Euroopa Komisjon algatas 2013. aasta novembris uurimise 15 konteinerilaevaliinide operaatori suhtes, kes teavitasid regulaarselt oma kodulehtedel pressiteadetes hinnatõusukavatsustest. Selliseid teavitusi tehti mitu korda aastas ning need kajastasid hinnatõusu suurust üldiselt (kuid mitte lõpphinda) ja plaanitavat kuupäeva. Sarnast praktikat kasutasid ka mõned konkureerivad ettevõtjad, kusjuures teavitusi tehti tavaliselt üksteise järel mõni nädal enne plaanitavat hinnatõusu kuupäeva. Tegelikkuses rakendatud hinnatõus erinesid mõnikord esialgu teavitatud kavatsusest, kusjuures tegelikke hinnatõuse võidi ühtlustada teiste konkurentide teavitatud kavatsustega.

Komisjoni hinnangul ei anna sellised hinnatõusukavatsuste signaalid klientidele hindade kohta mitte täielikku infot, vaid üksnes võimaldavad saada konkurentidel teada üksteise kavatsustest ja kooskõlastada oma tegevus. Seepärast leidis komisjon, et tegu on keelatud kooskõlastatud tegevusega.

Selle juhtumi puhul komisjon trahvi siiski ei määranud, sest laevaliinide operaatorid võtsid endale komisjoni ees siduva kohustuse senist praktikat muuta. Kohustuste põhisisu on lubadus lõpetada üldsõnaliste hinnatõusuteavituste tegemine ning see, et edaspidi avalikult teatavaks tehtavad hinnamuudatused on täpsemad, läbipaistvamad ja sisaldavad siduvat maksimumhinda, mida kliendid peavad hinnamuudatuse järel maksma.

Eelnevast nähtub, mida komisjon peab avalike hinnateavituste puhul oluliseks – see on eelkõige siduvus klientide jaoks. Selle eesmärk on tagada, et teavitusi ei kasutata mitte hinnataseme kooskõlastamiseks, vaid eelkõige klientide teavitamiseks.

Lisaks komisjoni konteinerilaevaliinide operaatorite menetlusele on avalike hinnatõusuteavituste suhtes olnud kriitilised ka Ühendkuningriigi, Hollandi ja Iirimaa konkurentsiamet. Ühendkuningriigi konkurentsiamet uuris tsemenditootjate hinnatõusuteavitusi ning menetlus lõpetati kohustuste võtmisega, mille sisuks oli hindade siduvus ja läbipaistvus. Hollandi konkurentsiamet uuris mobiilioperaatorite hinnatõusuteavitusi ja sealgi lõpetati menetlus pärast seda, kui mobiilioperaatorid olid võtnud kohustuse mitte teha teavitusi kavandatava hinnatõusu või muude tingimuste muutmise kohta enne, kui need on lõplikud ja siduvad. Iirimaa konkurentsiamet uurib mootorsõidukite kindlustusandjate kindlustusmaksete hinnatõusuteavitusi. See menetlus on praegu veel pooleli.

Mida siis eelnevast meelde jätta? Plaanitavast hinnamuudatusest avalik teavitamine ei ole keelatud, kuid vältida tuleks regulaarseid või süstemaatilisi üldsõnalisi signaale tulevaste hinnamuudatuste kohta. Kui hinnatõusust teavitada, siis tuleks seda konkurentsiõiguslike riskide vältimiseks teha selgelt, läbipaistvalt ja siduvalt.