Hoidke alt – konkurentsi on sisenenud uus pahalane!

28.09.2021 Hoidke alt – konkurentsi on sisenenud uus pahalane!

Nii Wolt kui ka IIZI on mõlemad eraldiseisvalt hiljuti takerdunud suhteliselt uue konkurentsiõigusliku instituudiga – hinnapariteedi klausliga – seonduvasse Konkurentsiameti järelevalvemenetlusse. Konkurentsiõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaat Triinu Järviste selgitab, mis monstrum peitub selle keeruka sõnakombinatsiooni taga ja kuidas sellele reageerida, et mitte ise ohvriks langeda.

Lugu algab kui klassikaline anekdoot: „Mis on ühist Wolt toidukulleril ja Iizi kindlustusmaakleril?“ Erinevalt anekdoodist on selle jutu puhul aga tegemist enam kui tõsise ja seejuures ka tõestisündinud looga. Nimelt on nii Wolt kui ka Iizi eraldiseisvalt viimaste kuude jooksul takerdunud suhteliselt uue konkurentsiõigusliku instituudiga – hinnapariteedi klausliga – seonduvasse Konkurentsiameti järelevalvemenetlusse. Mis monstrum peitub selle keeruka sõnakombinatsiooni taga ja kuidas sellele reageerida, et mitte ise ohvriks langeda?

  • aasta märtsikuus tegi Konkurentsiamet teate järelevalvemenetluse lõpetamise kohta Wolt Eesti OÜ (Wolt) suhtes. Teates leidis Konkurentsiamet, et esialgsel hinnangul sisaldab Woldi teenusleping restorani- ja jaemüügipartneriga nn kitsast hinnapariteedi klauslit, mis Woldi puhul sätestas, et „Hinnad ei tohi olla kõrgemad kui hinnad, mida partner kasutab omaenda müügipunktis.“ Woldi poolt menetluses selle sätte kaitseks esitatud põhjendused Konkurentsiametit ei rahuldanud. Vaid mõned kuud hiljem avastas ennast samast ämbrist ka IIZI Kindlustusmaakler AS (Iizi). Nimelt tegi Konkurentsiamet septembri alguses sisuliselt täpselt samasuguse teate järelevalvemenetluse lõpetamise kohta, milles leidis esialgsel hinnangul, et ka Iizi lepingutes sisaldusid kitsad hinnapariteedi klauslid.

Hoolimata valdkondade kardinaalsest erinevusest – toidukullerid ja kindlustusmaaklerid – olid nende lepingutes sisalduvad vastavad sätted sarnased. Lihtsustatult on hinnapariteedi klausel selline säte, millega lepitakse kokku hind, millega tarnija pakub toodet väljaspool konkreetset lepingut. Konkurentsiõiguslikult eristatakse kitsast ja laia hinnapariteedi klauslit. Kitsas hinnapariteedi klausel on selline säte, mille kohaselt on ettevõtjal keelatud enda väljundis müüa toodet/teenust odavamalt kui vahendaja kaudu, kuid ettevõtjal on õigus müüa toodet erineva hinnaga konkureerivate vahendajate kaudu. Lai hinnapariteedi klausel on selline säte, mille kohaselt on ettevõtjal keelatud müüa toodet/teenust nii enda väljundites kui ka teiste platvormide kaudu soodsama hinnaga.

Hinnapariteedi klauslid on paari viimase aasta jooksul Euroopas suurt poleemikat tekitanud – nt on vastava klausliga kimpus olnud Booking.com platvorm Rootsi ja Saksamaa kohtutes. Kohtud leidsid, et kitsad hinnapariteedi klauslid on Euroopa Liidu konkurentsiõiguse kohaselt lubatavad. Kohus selgitas, et sellised klauslid ei piira konkurentsi, vaid on vajalikud, et tagada õiglane ja tasakaalustatud teenuste vahetus platvormi ja teenusepakkuja vahel.  

Tõsi, kohtute praktika hinnapariteedi klauslite osas küll teataval määral lahkneb, kuid üldiselt on konkurentsiasutustel ja kohtutel üksmeel selles, et kitsad hinnapariteedi klauslid ei ole reeglina konkurentsiõigusega vastuolus. Euroopa Komisjon on ka enda e-kaubanduse töödokumendis kinnitanud, et hinnapariteedi klauslid on lubatavad nn grupierandi kohaselt, kui turuosad on alla 30% (suurema turuosa korral on vajalik individuaalne analüüs).[1] Vastavas dokumendis selgitatakse, et hinnapariteedi klauslid on vajalikud, et luua ja hoida kliendi usaldust, kompenseerida vahendajate / platvormi kauplejate kaasamiseks tehtud investeeringuid ja vältida free-riding probleemi.

Euroopa Liidu tasandil käsitleb hinnapariteedi klausleid ka äsja avaldatud uue nn grupierandi projekt (luba edasimüügisuhete jaoks).[2] Selles uue grupierandi projektis nimetatakse hinnapariteedi klausleid võrdse kohtlemise kohustuseks ning antakse (nagu kohtupraktika siiani ka kinnitab) kitsaste hinnapariteedi klauslite sõlmimiseks üldine luba.

Laskumata siiski suuremasse diskussiooni selle üle, millistel tingimustel võivad hinnapariteedi klauslid olla lubatavad või vastupidiselt keelatud, tuleks õpetussõnana meeles pidada, et olukord, kus vahendaja mingil viisil piirab või reguleerib seda hinda, mida tarnija võib pakkuda kuskil mujal, vajab alati konkurentsiõiguslikku analüüsi.  

Täiesti teine, ja hoopis menetluslik, kurioosum on aga võimalik välja lugeda nende kahe otsuse ridade vahelt. Nimelt ilmneb teadete lugemisel, et Konkurentsiameti menetluse kulg oli mõlemal kaasusel suhteliselt sama: 1. algatati menetlus, 2. Konkurentsiamet väljastas esialgse hinnangu, milles leidis, et tegemist on ilmselt kitsa hinnapariteedi klausliga, 3. ettevõtja eemaldas vaidlusaluse punkti enda lepingutest, 4. Konkurentsiamet lõpetas menetluse alusel, et ettevõtja on oluliselt parandanud konkurentsiolukorda kaubaturul. Tuletagem meelde, et üldiselt on leitud, et kitsad hinnapariteedi klauslid on turu tõhusaks toimimiseks just vajalikud ega ole konkurentsiõigusega vastuolus.

Kas on siiski õige, et Konkurentsiamet (selle asemel, et vastavalt kohtupraktikale ja Euroopa Liidu juhistele lõplikult otsustada, et tegemist on kitsa hinnapariteedi klausliga ning see on konkurentsiõiguslikult lubatav) saab menetlusest lahti ega pea üldse olukorra lubatavuse osas lõplikke seisukohti võtma seeläbi, et ettevõtjad on konkurentsiõiguse rikkumist tuvastava otsuse ja selle tagajärgede hirmust tingituna valmis sätted lepingutest eemaldama? Selliselt võib Konkurentsiameti kartlikkus ja endapoolsete sisuliste analüüside tegemata jätmine lõppkokkuvõttes viia just konkurentsi kahjustumiseni, mis nagu inglise keeles öeldakse defeats the purpose.

Lisaks, kui Woldi menetluses algatas Konkurentsiamet menetluse omal algatusel ajakirjanduses tõusetunud problemaatikaga seoses, siis Iizi menetlus algas Iizi enese taotlusega, milles Iizi palus Konkurentsiametilt abi ja üldisemat selgitust turu suhete osas. See heidab Konkurentsiameti järelevalvemenetluse läbiviimise protsessile ja tulemile teatavat ebaõiglast varjundit.

Ilmselt on nendest menetlusest selliselt õppida nii erasektoril kui ka Konkurentsiametil, kuid usun, et õige on igal juhul järeldus, et parem karta kui kahetseda ning hinnapariteedi klausli kaasamine lepingusse tuleks põhjalikult läbi mõelda. Vastasel korral tuleb arvestada Konkurentsiameti menetlusega, mis juba iseenesest, sõltumata selle lõpptulemusest, mõnus paik viibimiseks ei ole.

[1] Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/DE/ALL/?uri=CELEX%3A52017SC0154

[2] Kättesaadav: https://ec.europa.eu/competition-policy/public-consultations/2021-vber_en#view-the-consultation-document