Kas riigiabi reeglid aitavad kärpida riigikapitalismi?

21.05.2018 Kas riigiabi reeglid aitavad kärpida riigikapitalismi?

Ilmselt ei tule pärast Estonian Airi enam ammu kellegi jaoks üllatusena, et kui riik osaleb kui ettevõtja majandustegevuses, näiteks talle kuuluva äriühingu kaudu, peab riik toimima nagu erainvestor, sest vastasel korral võivad riigi investeeringud või muud tehingud kujutada endast lubamatut riigiabi. Kui aga riik rahastab mittemajanduslikku tegevust, ei kohaldu riigiabi reeglid, sest tegu on avaliku võimu teostamisega, millesse ELi reeglid subsidiaarsusprintsiibist lähtudes sekkuda ei tohiks. Kuidas aga tõmmata piir avaliku võimu teostamise ehk mittemajandusliku tegevuse ja majandustegevuse vahele? See küsimus on tekitanud Euroopa kohtute ja komisjoni praktikas palju vaidlusi ning ka Euroopa Liidu Üldkohtu hiljutised lahendid liiguvad selles osas mõneti vastandlikesse suundadesse.

Kohtuasjas T-138/15 „Aanbestedingskalender BV jt versus Euroopa Komisjon“ tekitas erasektori konkurentide seas pahameelt Hollandi riigi toel loodud e-hangete platvorm TenderNed, mis pakub hankijatele võimalust korraldada hange alates väljakuulutamisest kuni hankelepingu sõlmimiseni. Konkurendid leidsid, et platvorm pakkus peale riigihangete direktiiviga avalikult võimult nõutavatele funktsioonidele ka lisavõimalusi, mis on olemuselt majandusliku iseloomuga, ja seetõttu oli tegu lubamatu riigiabiga. Üldkohus leidis, et juhul, kui avaliku võimu pakutavad majandusliku iseloomuga tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega ega ole sellest eraldatavad, tuleb kogu sellist tegevust siiski käsitada avaliku võimu teostamisena, millele riigiabi andmise keeld ei kehti. See lahend näib olevat laiendanud riigi võimalusi siseneda riigiabi reeglitest sõltumatult ettevõtlussfääri ega ei aita seepärast pigem piirata riigikapitalismi. Üldkohtu otsus on edasi kaevatud ja lõpliku seisukoha selles vaidluses annab Euroopa Kohus.

Hiljutises Slovakkia ravikindlustussüsteemi puudutanud kohtuasjas T-216/15 „Dôvera zdravotná poistʼovňa, a.s. versus Euroopa Komisjon“ üldkohus seevastu pigem laiendas riigiabi reeglite kehtivusala senisega võrreldes. Euroopa kohtute praktikast tuleneb, et riikides, kus ravikindlustussüsteemid on üles ehitatud solidaarsuspõhimõttest lähtudes ja allutatud riiklikule järelevalvele, ei ole tegu majandustegevusega. Selliste süsteemide tunnused on, et kindlustus kohaldub kõigi kindlustatute suhtes ühetaoliselt, liitumine on kohustuslik, puudub otsene seos süsteemi panustatud raha ja hüvitiste vahel, teenused on kindlustatule tasuta või marginaalse tasu eest ning kindlustatute sissemaksete suurus on proportsionaalses sõltuvuses kindlustatud sissetulekust. Nende tingimuste valguses on ka Konkurentsiamet käsitanud Eesti Haigekassa tegevust mittemajanduslikuna.

Üldkohtu otsus lisab aga uusi aspekte, mida tuleb võtta arvesse, hinnates ravikindlustuse pakkujate suhtes riigiabi reeglite kohaldumist. Nimelt, kui ravikindlustusteenuseid pakuvad eespool kirjeldatud tingimustel riikliku teenusepakkuja kõrval ka erasektori ettevõtjad ja kõik kindlustuse pakkujad konkureerivad teenuste kvaliteedi (eelkõige pakutavate lisateenuste valiku) alusel, ei saa riikliku teenusepakkuja mittetulunduslik iseloom välistada tema suhtes riigiabireeglite kohaldamist. Kohus leidis, et kui riiklikul teenusepakkujal on erasektoris tulunduslikul eesmärgil tegutsevaid konkurente, tuleb riiklikku teenusepakkujat käsitada ettevõtjana, keda toetades peab riik lähtuma erainvestori põhimõttest või muudest riigiabi reeglitest.

Ka viimati käsitletud otsus on edasi kaevatud Euroopa Kohtusse. Kui viimane jätab üldkohtu otsuse jõusse, võib eelnev üldkohtu seisukoht olla riigikapitalismi ohjeldamisel teedrajav tervishoiusektori kõrval ka muudes valdkondades. Näiteks võiks sellele lahendile tuginedes seada kahtluse alla muudki juhud, kus riik või kohalik omavalitsus on sisenenud toimivale turule avaliku võimu teostamise ettekäändel (nt jäätmevaldkond).


Konkurentsiameti 15.04.2005 otsus nr 19-L, OÜ Fennimark 13.08.2004. a kaebuse alusel alustatud asja menetlemise lõpetamine.