Kes leiab abi intellektuaalse omandi õigusest ehk kuidas kaitsta oma investeeringut?

28.09.2021 Kes leiab abi intellektuaalse omandi õigusest ehk kuidas kaitsta oma investeeringut?

Oletame hetkeks, et olete tulnud suurepärase äriidee peale või lausa välja mõelnud uudse toote, olgu selleks arvutiprogramm või erakordselt mugav ja kauni disainiga tugitool. Oma saavutuse edukaks turustamiseks on vaja tootearenduse ning reklaami alla panna hulgaliselt raha, samas on põhjust karta, et konkurendid tuleksid meelsasti turule sarnase või lausa identse tootega, mis vähendaks tehtud investeeringu väärust. Kuidas sellises olukorras käituda ning oma investeeringut kaitsta?

Peamiseks õiguslikuks viisiks oma äriideed või uuenduslikku toodet kaitsta on läbi intellektuaalse omandi õiguse või ärisaladuse. Intellektuaalse omandi õiguses tuleb omakorda eristada muuhulgas autoriõigust, kaubamärki, patenti, kasulikku mudelit ning tööstusdisainilahendust. Sobiva lahenduse leidmiseks tasub kaardistada ettevõtte olemasolev intellektuaalne omand ja ärisaladused ning luua strateegia selle väärtusliku vara kaitsmiseks. Strateegia võib olla erinev – mõnikord võib olla mõistlik registreerida patent, teinekord aga hoida kogu teave enda teada ning kaitsta seda ärisaladusena.

Intellektuaalse omandi defineerimisel ei maksa jääda kinni eelarvamustesse, et kaitsmisele kuuluvad vaid kirjandus- või kunstitööd. Kaitset vajavad ja väärivad ka arvutiprogrammid, andmebaasid, retseptid, joonised või uuenduslikud tootmisprotsessid. Selgitame alljärgnevalt lühidalt, milline õiguslik kaitse konkreetsel juhul sobivaim on.

Autoriõigus

Autoriõigus seostub paljudele ennekõike kirjanduse, kunsti ja muusikaga, ent tegelikkuses hõlmab autoriõigus väga suurt osa meie elust ning autoriõigusega kaitstud teoseid on meie ümber palju – sealhulgas meie endi looduid. Seda esiteks seetõttu, et teose mõiste, mida autoriõigusega kaitstakse, on väga lai ning teiseks seetõttu, et autoriõiguslik kaitse tekib automaatselt teose loomisega, ilma vajaduseta kedagi teavitada või teost registreerida.

Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Teosteks, millele tekib autoriõigus, on muuhulgas:

  • ilukirjandus-, publitsistika- jms kirjalikud teosed;
  • teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms);
  • arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid;
  • kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed);
  • fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid;
  • arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms.

See tähendab lihtsustatult, et pea iga slaidiettekanne, aruanne, dokument, kampaaniatekst ja kujundus, mida tööülesannete täitmise käigus luuakse või mida tellitakse teenusepakkujalt sisse, on kaitstud autoriõigusega. Teos tekib selle loomisega, olenemata sellest, kas teos on avalikustatud. Teost ei pea ka kuidagi © või muude märkidega tähistama (kuigi seda võib teha). Teose loojaks ja autoriõiguse esialgseks omajaks on autor, kelleks saab olla ainult füüsiline isik (nt töötaja).

Millise kaitse annab autoriõigus? Eeldusel, et ei kohaldu mõni teose vaba kasutamise olukord (mis ärilises kontekstis on reeglina harv), on autoriõigusega kaitstud teose kasutamine teiste isikute poolt lubatud ainult kas autori varaliste õiguste loovutamise või litsentsi andmise teel ning on muudel juhtudel keelatud. See tähendab, et selleks on vaja sõlmida eraldi kokkulepe, ilma milleta on teose kasutamine keelatud.

Seadus sätestab mõned erandid, mil kokkuleppe sõlmimine pole vajalik. Nii lähevad töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides üle tööandjale; arvutiprogrammi või andmebaasi puhul kuulub tööandjale ainulitsents kõigi varaliste õiguste teostamiseks. Olenevalt olukorrast võib, aga ei pruugi sellest tööandjale piisata, mistõttu reguleeritakse sageli töö- ja muudes lepingutes autoriõigusi puudutav detailsemalt. Näiteks kui tööandjal on vaja töötaja poolt loodud teost muuta, täiendada, edasi arendada, ei ole seadusega antud õigused piisavad. Detailsem regulatsioon lepingus annab tööandjale kindluse, et tal on võimalus töötajate ja töövõtjate loodut vajalikus ulatuses realiseerida.

Teose objektiivses vormis väljendamise nõue tähendab, et autoriõigus kaitseb väljendusvormi, mitte ideed. Nii on väljaspool autoriõiguste kaitset ideed, teooriad, protsessid, süsteemid, meetodid, kontseptsioonid, leiutised jms intellektuaalse tegevuse resultaadid, mida on teoses kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud. Ideid jmt võib kaitsta ärisaladuse või konfidentsiaalse teabena.

Ärisaladus ja konfidentsiaalne teave

Olukorras, kus autoriõiguslik kaitse ei ole piisav (nt kui kaitsta on vaja ideed või tagada teosele veel tugevam kaitse), tuleb appi ärisaladus. Teatud määral kaitseb ärisaladust ka seadus, mis defineerib selle kui teabe, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

  • see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;
  • sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja
  • selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

Praktikas võib olla konkurentsieelise säilitamiseks vajalik töötajate ja koostööpartneritega sõlmitud lepingutes täpsemalt sätestada, millist teavet täpselt ärisaladuseks või konfidentsiaalseks loetakse, mida sellega teha tohib, kellele seda avaldada tohib jne. Olukorras, kus ärisaladus ei ole piisavalt konkreetselt ja arusaadavalt defineeritud, ei õnnestu sageli ka selle kaitset tagada. Kui keegi on teie ärisaladust aga juba kuritarvitanud ja enda huvides kasutanud, ei pruugi olla lihtne selle eest hüvitist nõuda, kuna kahju tõendamine on keeruline. Selleks tagatakse sageli lepingutes ärisaladuse kaitse leppetrahvidega, mis ei nõua lisaks rikkumise fakti tõendamisele kahju suuruse tõendamist.

Kaubamärk

Kaubamärki kasutatakse selleks, et oma tooteid või teenuseid konkurentide omast eristada. Kaubamärk annab selle omanikule ainuõiguse otsustada, kes ja kuidas tema kaubamärki kasutada tohib, ning keelata kolmandatel isikutel selle kasutamine äritegevuses. Kuigi teatud juhtudel tekib kaubamärgiõigus ka ilma registreerimiseta, tuleb üldiselt vastavate õiguste nautimiseks kaubamärk registreerida. Nagu registreeritavate intellektuaalse omandi õiguste puhul ikka, kehtib ka kaubamärgi puhul põhimõte „kes ees, see omanik“ ehk kaubamärgiomanikuks saab see, kes kaubamärgi esimesena registreerib. Pahausksete taotlejate vastu on küll olemas õiguskaitsevahendeid, ent nende kasutamiseks tuleb kulutada aega, raha ja energiat, mistõttu tuleks enda huve juba algusest peale kaitsta.

Kuna kaubamärk annab reeglina kaitse ainult identsete või sarnaste kaupade või teenuste puhul, mille suhtes kaubamärk on kaitstud, ning kuna kaubamärgi kaitse on territoriaalne, tuleks kaubamärgi registreerimisel läbi mõelda nii oma praegused kui ka tulevikuvajadused. Kui lähiaastatel on plaanis laienemine teistele turgudele või valdkondadesse või segmentidesse, tasuks juba praegu kaubamärk seda arvestades registreerida. Näiteks Euroopa Liidu kaubamärk annab kaitse lisaks Eestile ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Lisaks tulevikuplaanidele peaks kaubamärgistrateegias arvesse võtma ka olemasolevat olukorda ehk veenduma, et registreeritav kaubamärk ei rikuks kellegi teise õigusi, et vältida võimalikke vaidlusi.

Eesti ja Euroopa Liidu registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aastat. Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega võib pikendada kaubamärgiomaniku nõudel 10 aasta kaupa.

Patent

Patendiga kaitstakse leiutisi, mis vastavad kolmele kriteeriumile:

  • leiutis on uus ehk erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu tehnikateabe põhjal, mis enne patenditaotluse esitamise kuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele mis tahes viisil teatavaks saanud;
  • omab leiutustaset ehk ei tulene vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt tehnika tasemest;
  • on tööstuslikult kasutatav ehk seda saab toota või kasutada majanduses.

Leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine, kaasa arvatud bioloogiline aine, või nende kombinatsioon, kuid mitte avastused, plaanid, skeemid, taimesordid jms.

Patendiomanikul on ainuõigus patendiga kaitstud leiutisele, sh õigus keelata teistel isikutel patendist tulenevate õiguste kasutamist. Selline kaitse kestab 20 aastat alates patenditaotluse esitamisest. Õigus patendi taotlemiseks on eeskätt leiutise autoril. Kui leiutis on loodud lepingukohustuste või tööülesannete täitmisel, tuleb tööandja õigus patendi taotlemiseks eraldi lepingus või töölepingus kokku leppida.

Patendi taotlemisel on tähtis määrata piirkond, kus leiutist eelduslikult kasutama või turustama hakatakse, kuna sarnaselt kaubamärgile on ka patendikaitse territoriaalne. Võimalik on esitada patenditaotlus siseriiklikult (nt ainult Eestis), laiendada patendikaitset kindlatesse riikidesse (PCT taotlus) või taotleda Euroopa patendi registreerimist.

Kasulik mudel

Kasulik mudel on väga sarnane patendile, kuid patendiga võrreldes on kasulikku mudelit lihtsam registreerida ning sellest saadav kaitse piiratum.

Sarnaselt patendile peab kasuliku mudeli registreerimiseks leiutis olema uus, omama leiutustaset ning olema tööstuslikult kasutatav. Kui uudsus ja tööstuslik kasutamine defineeritakse sarnaselt patendile, on nõudmised leiutustasemele kasuliku mudeli puhul madalamad. Leiutustaseme jaatamiseks piisab sellest, kui erinevuse tõttu tehnika tasemest ilmneb leiutise kasutamisel kasulik tehniline omadus või muu kasulik omadus.

Kasuliku mudeli registreering kehtib 4 aastat taotluse esitamise kuupäevast ning seda on võimalik pikendada kokku 10 aastani. Arvestada tuleb, et erinevalt patendist ei eksisteeri Euroopa kasulikku mudelit. Kuigi sarnaselt patendile on võimalik kasuliku mudeli poolt pakutavat kaitset laiendada valitud riikidesse (PCT taotlus), ei ole kõikides riikides (nt USA ja ÜK) kasuliku mudeli süsteem üleüldse kasutusel.

Tööstusdisainilahendus

Tööstusdisainilahendus on toote tasapinnaline või ruumiline väliskujundus. Lisaks iseseisvale tootele käsitatakse kaitstavana ka tooteosasid, mis tootesse paigutatuna jäävad selle toote tavakasutuses väliselt vaadeldavaks. Samuti on kaitstavad tööstusdisainilahenduste komplektid.

Õiguskaitse saab tööstusdisainilahendus:

  • mis on uus ehk enne taotluse esitamist ei ole Eestis ega välisriigis avalikustatud sellega identset või äravahetamiseni sarnast tööstusdisainilahendust;
  • mis on eristatav ehk kui sellest vastava ala asjatundjale jääv üldmulje erineb üldmuljest, mille asjatundjale on jätnud eelnevalt Eestis või välisriigis avalikustatud tööstusdisainilahendused;
  • mille järgi on võimalik tööstuslikult või käsitöönduslikult valmistada tooteid.

Õiguskaitset ei anta mh lahendusele, mis tuleneb üksnes toote tehnilisest otstarbest.

Tööstusdisainilahenduse autor on füüsiline isik, kes oma loomingulise tegevusega on tööstusdisainilahenduse loonud. Õigus taotleda tööülesannete või lepingukohustuste täitmisel loodud tööstusdisainilahenduse registreerimist ja saada lahenduse omanikuks on aga erinevalt patendist autori enda asemel tööandjal või tellijal, kui tööülesandes ja lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Tööstusdisainilahenduse omanikul on ainuõigus mh valmistada tööstusdisainilahenduse järgi tooteid ja neid müüa, samuti keelata teistel isikutel mh valmistada identse või äravahetamiseni sarnase tööstusdisainilahenduse järgi tooteid ja neid tooteid müüa. Registreering kehtib 5 aastat taotluse esitamisest ning seda on võimalik pikendada kokku 25 aastani.

Nagu näha, siis intellektuaalse omandi õiguste maailm on mitmekesine ning investeeringu erinevaid kaitsevõimalusi on mitmeid. Endale sobiva lahenduse leidmiseks tasub kaardistada ettevõtte olemasolev intellektuaalne omand ja ärisaladused ning luua strateegia selle väärtusliku vara kaitsmiseks.