Keskkonnahoidlikud hanked rohepöörde vankri ees

17.03.2022 Keskkonnahoidlikud hanked rohepöörde vankri ees

Eesti järgmine suur väljakutse on püsida ree peal rohepöörde läbiviimisel. Rohepööre vajab alles sisustamist, kuid juba on selge, et ühte kandvat rolli selles hakkavad kandma keskkonnahoidlikud hanked, olgu siis kitsalt riigihangete kontekstis või erasektoris kaupade-teenuste ostmisel. Järgnevalt peatume keskkonnahoidlike riigihangete küsimustel.

Keskkonnahoidlikud hanked

Rohepöörde läbiviimisel on peetud üheks kandvaks meetmeks keskkonnahoidlikke riigihankeid. Euroopa Komisjon on teatises KOM(2008) 400 käsitanud keskkonnahoidlikke riigihankeid kui menetlust, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul väiksem keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega.

Sellised hanked ei ole meie riigihankeõiguses midagi uut, kuigi selgesõnalist määratlust seadusest ei leia. Riigihangete seaduses on siiski keskkonnasäästlikkust nimetatud üheks riigihankemenetluse eesmärgiks – riigihangete planeerimisel ja korraldamisel tuleb arvestada keskkonnasäästlike lahendustega.

Ometi on praktikas siiski keskkonnahoidlikkuse aspekt alakasutatud. Ei ole aidanud ka spetsiifiliselt keskkonnahoidlike riigihangete kohta Keskkonnaministeeriumi kodulehel avaldatud juhendmaterjalid ega Rahandusministeeriumi kodulehel olevad erinevad riigihangete juhised.

Hirm eksida ja muud ajendid viivad keskkonnahoidlike hangete kasutust alla

Keskkonnahoidlike hangete vähese kasutuse põhjus on arvatavasti hankijate hirm eksida riigihangete üldpõhimõtete vastu. Ei tohi ju riigihangetega pakkujaid diskrimineerida, hankes tuleb pakkujaid võrdselt kohelda, hange peab olema läbipaistev, proportsionaalne ning kontrollitav. Hankijatel võib kergesti tekkida hirm, et seades hanketingimusi sõltuvaks keskkonnaaspektidest, annab see põhjust kahtlustada hankijat hoopis subjektiivsuses ja mõne pakkuja eelistamises.

Teine põhjus on vähemalt sama pragmaatiline. Teada ju on, et keskkonnasäästlik lahendus kipub tihti olema majanduslikult kallim ja läheb sellega vastuollu riigihanke ühe põhimõttega teenuse säästlikumast tellimisest. Hankija mõtleb kitsukesele rahakotile, pakkuja aga tahab loomulikult olla hankes edukas. Kui hankes on võimalik esitada pakkumusi keskkonnasäästliku ja tavalise, sageli odavama, variandi järgi, on parajalt riskantne pakkujal minna pakkuma keskkonnasäästlikumat varianti, sest hinnas ei suuda ta ju teiste pakkujatega võistelda.

Reegleid tundes roheliselt hankimine

Ometi ei ole keskkonnahoidlikud hanked midagi ülemäära keerulist – need nõuavad vaid suuremat teadlikkust nii hankeõigusest kui ka keskkonnahoidlikest aspektidest. Olgu siinkohal põgusalt käsitletud peamised küsimused.

  • Juba hanke kavandamisel tuleb hankijal põhjalikult läbi mõelda, kas hange on vajalik. Sellest lähtuvad siis ka hanke alusdokumendid, kvalifitseerimistingimused ja vastavustingimused.
  • Pakkujate kontrolli etapis on hankijal kohustus kõrvaldada pakkuja, kellel on keskkonnatasu võlg. Hankija võib pakkuja kõrvaldada, kui pakkuja on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi.
  • Pakkumusele esitatavate vastavustingimuste kaudu on hankijal võimalik suunata pakkujaid keskkonnasäästlike lahenduste pakkumisele. Seda võib hõlpsalt teha ka toodetele ja teenustele omistatud märgiste nõuete kaudu.
  • Kui hankija tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonnaõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest, tuleb tal pakkumus tagasi lükata.
  • Hindamiskriteeriumide seadmisel ei pea hankija lähtuma üksnes madalaimast hinnast. Hankija võib seada hindamiskriteeriumid selliselt, et keskkonnahoidlikku lahendust hinnatakse eraldi. See annab pakkujatele võimaluse pakkuda lisaks pakkumuse vastavustingimustes toodud miinimumtasemele veel täiendavaid keskkonnasõbralikumaid lahendusi.
  • Hanke ettevalmistamisel hankelepingu projekti sõnastades tuleb mõttes läbi käia juba ka lepingu täitmise etapp ning arvestada lepingus keskkonnaalaste asjaoludega.

Kriteeriumid on ette kirjutatud ja vajavad järgimist

Euroopa Liit on välja töötanud keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid kahekümnele toote- ja teenuserühmale[1]. Hankijatel on võimalus, kuid mitte kohustus neid kriteeriume riigihangetes kasutada.

Küll on Eestis hankijal kohustus maanteesõidukite hangetes riigihanke alusdokumentides seada tingimusi, mis arvestavad sõiduki kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega. Lisaks jõustus Eestis alates 01.01.2022 keskkonnaministri määrus[2] keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumide kohta neljas valdkonnas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber. Hankijal tuleb edaspidi nende nelja tooterühma ja teenuse hankimisel seada määruses toodud keskkonnahoidlikud kriteeriumid. Lisaks nendele kriteeriumidele on hankijal õigus täiendavalt lisada valikkriteeriumeid või kriteeriume ise sõnastada.

Keskkonnahoidlik hoiak

Keskkonnahoidlike hangete korraldamisega ei käitu hankijad üksnes keskkonda säästvalt, vaid aitavad ka üldise keskkonnasäästva hoiaku tekkimisele kaasa. Eeskuju tekkimine eeldab muidugi seda, et hankija keskkonnahoidlik hankimine on nähtav.

 

[1] EL on kehtestanud keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid järgmiste toote- ja teenuserühmade kohta: koopia- ja joonestuspaber, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed, mööbel, värvid, lakid ja teekattemärgistus, transport, elekter, toit ja toitlustusteenus, büroohoonete disain, ehitus ja juhtimine, teede projekteerimine, ehitus ja hooldus, aiandustooted ja -teenused, tekstiil, kujutise reprodutseerimise seadmed, tänavavalgustus ja valgusfoorid, vesikütteseadmed, sanitaartehnilised kraanitarvikud, WC-potid ja pissuaarid, tervishoiusektoris kasutatavad elektri- ja elektroonikaseadmed, reoveetaristu, serveripargid. Eelnõu reguleerib neist nelja rühma: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber.

[2] Keskkonnaministri 29.06.2021 määrus nr 35 “Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused”