Komisjoni praktika liikmesriikide vahelisele kaubandusele avaldatava mõju hindamisel

21.05.2018 Komisjoni praktika liikmesriikide vahelisele kaubandusele avaldatava mõju hindamisel

Riiklikud abimeetmed, millel puudub mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele, ei kujuta endast riigiabi ELTLi artikli 107(1) mõistes. Euroopa Komisjoni ja kohtute praktika on ulatuslik ning täieneb kiiresti küsimuses, kas meede avaldab liikmesriikide vahelisele kaubandusele mõju. Ühest küljest lisab mahukas kohtupraktika nii liikmesriikidele kui ka võimalikele abisaajatele selles küsimuses selgust. Teisest küljest tuleb seetõttu jooksvalt jälgida kohtupraktika arengut, teha sellest järelduvaid vahekokkuvõtteid ja hinnata, milliste kriteeriumide alusel saab järeldada, kas abil on liikmesriikide vahelisele kaubandusele mõju.

2015. aasta aprillis tegi Euroopa Komisjon seitse otsust, milles järeldas, et meetmetel ei ole liikmesriikide vahelisele kaubandusele tõenäoliselt mõju. 22. aprillil 2016 tegi Euroopa Liidu Üldkohus otsuse asjas T-50/06 REVII, milles kinnitas (nagu on kohtud ka varem leidnud), et „Puudub lävi, mille mittesaavutamise korral võib kinnitada, et liikmesriikidevahelist kaubandust ei mõjutata.“ Selle kohtupraktikaga tuleks aga kõrvutada viit hilisemat lahendit, mille Euroopa Komisjon tegi 2016. aasta septembris (SA.38920, SA.43983, SA.44942, SA.45512 ja SA.44692). Nendes leidis komisjon, et liikmesriikide vaheline mõju puudub (1) vanadekodu ehitamiseks mõeldud toetusel; (2) peamiselt koolide ja mittetulundusühingute kasutatava spordiasutuse ehitamiseks mõeldud toetusel; (3) baskikeelse trükimeedia sektori mikroettevõtetele antaval abil; (4) valentsiakeelse trüki- või digitaalmeedia toetusel ning (6) 8000 elanikuga saare sadamataristu moderniseerimiseks ja renoveerimiseks antaval abil. Nendest otsustest saab kokkuvõttes järeldada, et Euroopa Komisjon kasutab liikmesriikide vahelise mõju hindamiseks alljärgnevat metoodikat.

Komisjon viitab sageli, et meetmel ei ole suurem mõju kui marginaalne. See võiks tähendada, et mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele on väga väike ja juhuslik. Komisjon hindab nii otsest (st mõju tarbijatele ja kasutajatele) kui ka kaudset mõju (st mõju võimalikele turulesisenejatele).

Et hinnata, kas meetmel võib olla mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele, tuleb vastata järgmistele küsimustele.

1) Kas toetatav toode osaleb piiriüleses kaubanduses?

Kui vastus sellele küsimusele on eitav, tuleb lisaks hinnata järgmist.

2) Kas abi saav ettevõte tegutseb piiriüleselt, st pakub teenuseid teiste liikmesriikide klientidele või tõmbab ligi kliente teistest liikmesriikidest?

Kui vastus sellele küsimusele on eitav, tuleb lisaks hinnata järgmist.

3) Kas abi saav ettevõte konkureerib ettevõtetega, kelle tegevusel on piiriülene ulatus?

Kui vastus sellele küsimusele on eitav, tuleb lisaks hinnata järgmist.

4) Kas abil on positiivne või negatiivne mõju investoritele (st see loob näiteks rahalise barjääri ja sellega heidutab investoreid või, vastupidi, soodustab teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjate turuletulekut)?

Kui vastus kasvõi ühele neist küsimustest on jaatav, võib esineda liikmesriikide vahelisele kaubandusele vähemalt marginaalne mõju. Kuigi seda mõju tuleb tingimata iga kord eraldi hinnata, võttes arvesse konkreetse meetme eripära, võib viidatud otsuste alusel tekkida kahtlus, kas vähemalt marginaalne mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele on Eesti kontekstis olemas näiteks setukeelse perioodika toetamisel, Eesti rannikul asuvate paljude väikesadamate taristu ehitamise toetamisel või üksnes kohaliku tähtsusega hoolde- ja vanadekodude ning spordiasutuste rajamisel.