Konkurentsiamet näeb, aga ei mürista

28.09.2021 Konkurentsiamet näeb, aga ei mürista

Hiljutised elektri ja gaasi hinnatõusud on tekitanud ilmselt paljudes küsimusi, et kus on ometi Konkurentsiameti silmad ja miks küll amet ei sekku. Vandeadvokaat Katri Paas-Mohando selgitab, millistel juhtudel ja miks ei ole Konkurentsiametil põhjust kõrgetele hindadele reageerida.

Kõrged hinnad ei meeldi ilmselt ühelegi tarbijale, olgu selleks siis era- või äritarbija. Kõrgete hindade vastu peaks reeglina aitama konkurents, mis ei lase ettevõtjatel oma suva järgi hindu dikteerida, sest turul toimuva võistluse tingimustes liiga kõrgeid hindu küsiv või kehva kvaliteeti pakkuv müüja jääb lihtsalt kaotajaks. Seepärast ongi kehtestatud konkurentsiõiguse reeglid, mis peaksid aitama tagada, et võistlus toimub. Sekkumine turgudel toimuvasse on põhjendatud vaid siis, kui võistlus ei toimu kas turu eripärade (nt seetõttu, et turg on monopoolne) või turul tegutsevate ettevõtjate kokkumängu tõttu.

Elektri- ja gaasisektorid on ajalooliselt olnud monopoolsed ja sellisel juhul on sekkumine olnudpõhjendatud. Tänaseks on aga neil turgudel toimunud olulised struktuursed muutused, mistõttu ei saa enam rääkida elektri- ja gaasimonopolidest. Tõsi, võrguteenused on jätkuvalt loomulik monopol ning seetõttu on võrguteenuste hinnad ja tingimused Konkurentsiameti püsiva järelevalve all. Samas elektri ja gaasi müük on võrguteenustest lahutatud ja juba aastaid ei ole Eesti Energia ainus elektrimüüja ega Eesti Gaas ainus gaasimüüja. Elektrit müüvad jaeturul Eesti Energia kõrval ka 220 Energia, Elektrum, Eesti Gaas, VKG, Alexela ja Eleveso. Gaasi müüvad Eesti Gaasi kõrval ka Eesti Energia, Alexela, 220 Energia, Energate, Alfatom, Sillamäe Veevärk, Tarbegaas ja Esmar Gaas. Nende poolt pakutavaid hindu ja hinnapakette on võimalik võrrelda näiteks hinnavõrdlusportaalides võrdle.ee ja energiaturg.ee.

Elektri ja gaasi müügiks ei ole vaja omada reaalseid tootmisvõimsusi ega taristut ning turule sisenemiseks puuduvad regulatiivsed takistused. Sellises olukorras ei ole ühe müüja poolt kehtestatud kõrgetele hindadele põhjust riiklikult reageerida, isegi kui selle ettevõtja (nt Eesti Energia või Eesti Gaas) turuosa on teistest märkimisväärselt kõrgem. Majanduslikust loogikast tulenevalt meelitavad suured kasumid turule uusi tegijaid ning kui turule sisenemiseks takistused puuduvad, siis kõrged hinnad pigem hoogustavad konkurentsi, mis omakorda hakkab hindu allapoole suruma, kui kasumid on põhjendamatult magusad.

Seepärast ei tasu Konkurentsiametile ette heita, et kui ajakirjanikud palusid kommentaari Eesti Gaasi poolt juulis avaldatud hüppelise hinnatõusu plaanile, soovitas amet tarbijatel küsida pakkumist konkureerivatelt gaasimüüjatelt. Tarbijatepoolne senisest aktiivsem ja teadlikum teenuse pakkuja valik aitab kaasa konkurentsi intensiivistumisele.

Eelnev ei kehti mõistagi ainult elektri- ja gaasisektoris, vaid kõikidel turgudel, kus suure turuosaga ettevõtja kehtestatud hinnad küsimusi tekitavad. Konkurentsiameti poole on liialt kõrgete hindade kaebusega põhjust pöörduda vaid juhul, kui turul on kas loomulik monopol või muul põhjusel olulised sisenemisbarjäärid.