Kui Arno isaga koolimajja jõudis, kaalusid rahva esindajad kooli tulevikku: sulgeda, mitte sulgeda, sulgeda, mitte sulgeda…

03.03.2022 Kui Arno isaga koolimajja jõudis, kaalusid rahva esindajad kooli tulevikku: sulgeda, mitte sulgeda, sulgeda, mitte sulgeda…

Eesti haridusvaldkonna arengukava aastateks 2021–2035 seab prioriteetideks nii õppijakeskse õppe, pädevad ja motiveeritud õpetajad kui ka õpikeskkonna, mis on suunatud kvaliteetse ning tulevikku suunatud hariduse kättesaadavusele. Tõenäoliselt on Haridusministeerium 2022. a alguses pakkunud arengukava pinnalt kohalikele omavalitsustele ühekordse toetusena lisaraha kõigile neile omavalitsustele, mis otsustavad lõpetada nende gümnaasiumite pidamise, kus käib keskastme õppes vähem kui sada õpilast. Seega on tänaseks mitmed kohalikud omavalitsused silmitsi olukorraga, kus vähemalt on antud indikatsioon kooliastme sulgemiseks.

Kooli sulgemine on tõenäoliselt üks ebapopulaarsemaid poliitilisi otsuseid ja seda põhjusel, et aspekte, mida kaaluda, on äärmiselt palju. Ühest küljest ebaratsionaalselt väikese õpilaste arvu, eeltoodust tingitud osakoormusega motiveerimata õpetajate, pigem soodsate alternatiivide olemasolu ning kõrgete üldkulude tõttu võib olla kooli sulgemine mõnes olukorras paratamatu otsus. Asjakohase ja kiire otsuse tegemata jätmine viib kohaliku omavalitsuse eelarvest välja ressurssi, mida vajavad teised olulised sektorid (sotsiaalhoolekanne, perede toimetulek vms). Samas ei ole välistatud, et ka väheste õpilastega kooli sulgemine viiks äsja piirkonda kolinud noorte perede kolimiseni tagasi suurematesse keskustesse, takistades seeläbi ka võimalikku regionaalselt küll kaugema piirkonna, kuid samas elukeskkonna mõttes väga jätkusuutliku kogukonna rahvaarvu kasvu. Teiste sõnadega – kogukonnas olulise kooli sulgemine tekitataks paratamatult ääremaastumist.

Artikli eesmärgiks ei ole anda soovitust koolide sulgemiseks, kaugeltki mitte. Käesolev artikkel annab juhiseid selleks, mis tuleb läbi mõelda igal kohalikul omavalitsusel, nii siis, kui kaalutakse kooli sulgemist kui ka siis, kui kooli sulgemise idee võetakse laualt lõpuks ikkagi maha.

Kooli sulgemisega seotud menetlus tuleb sõltumata tulemist – kool suletakse või jäetakse lahti – läbi viia äärmise põhjalikkusega. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid ning kaalumata jätmisel või kellegi hääle kuulamata jätmisel võivad olla tagajärjed, mis päädivad näiteks kohaliku omavalitsuse jaoks sulgeva otsuse üle peetava kohtuvaidlusega, millest kahtlemata ei pruugi võita ei otsust vaidlustavad lapsevanemad ega ka kohalik omavalitsus. Tegemist on sisuliselt haldusmenetlusega, millele analoogseid menetlusi ja otsustusi viib kohalik omavalitus läbi igapäevaselt. Tegemist on kaalutlusotsusega haldusmenetluses, mis peab vastama kõikidele haldusmenetluse seadustikus sätestatud tingimustele. Seega tuleb kooli püsima jäämise osas läbi viidava otsustusprotsessi puhul kaaluda kõiki argumente – kõrvale ei tohi jätta ühtegi, mis räägib kooli sulgemise kahjuks, ja kõrvale ei tohi jätta ka ühtegi, mis räägib kooli sulgemise kasuks.

Kohtupraktikas on antud juhised minimaalsete asjaolude osas, mis tuleb menetluses välja selgitada (kooli sulgemisega seotud otsust tehes). Kuna iga kool on kogukonna juures kordumatu, siis ei saa välja tuua ammendavat loetelu kaalutluse aluseks olevatest asjaoludest, kuid võimalik on esile tuua näitlikustav nimekiri, mis annab vähemalt aimu sellest, mida kaaluda tuleks.

  1. Õpilaste demograafiline seis ja õpilaste arvu muutus tulevikus (sh mõju muule demograafiale)

Demograafilise seisu puhul tuleb arvesse võtta koolilaste arvu võimalikku kasvu/kahanemist ning prognoose tuleviku osas. Samas tuleb siinkohal arvesse võtta ka seda, kuidas mõjutab kooli sulgemine töökohtade arvu kogukonnas.

  1. Õpiränne

Õpirände all tuleb arvesse võtta seda, kui paljud õpilased peaksid liikuma lähedal asuvatesse koolidesse. Hinnata tuleb ka seda, kas on olemas mõistlikud alternatiivid, mis ei kahjusta kogukonna teiste ehk õpilastega seotud isikute huve (vanemad, õpetajad jne).

  1. Hariduse kvaliteet

Hariduse kvaliteedi puhul tuleb võtta arvesse nii seniseid tulemusi kui ka seda, mida näitavad prognoositavad tulemused. Samuti tuleb väga asjakohaselt ja ausalt hinnata just seda, kas hariduse kvaliteet on vähemates tingimustes tagatud – so väiksema õpilaste arvu ja osakoormusega personali puhul. Kui hariduse arengukava seab eesmärgiks õpilasest lähtuva õppe, siis tuleb kaaluda ka seda, kuidas on eeltoodu võimalik täita väheste õpilaste arvu ning vähema isikkooseisu puhul.

  1. Pedagoogiline personal

Pedagoogilise personali puhul ei saa arvesse võtta ainult isikkoosseisu täitumist, vaid tuleb arvestada ka seda, kui täiendkoolitatud ja motiveeritud on õpetajaskond, võttes arvesse osakoormust või ka väheste laste arvu.

  1. Hariduskulud ja võimalikud kulud taristule, sh tehnorajatistele

Kaaluda tuleb eelarvelisi vahendeid, mis vabanevad kooli sulgemisel. Samas tuleb arvesse võtta rahaliste vahendite kaotust ka laiemalt – tulumaksu laekumise tõenäolist kadu, mis võib kaasneda näiteks perede kolimisega. Vähetähtsad ei ole ka kaalutlused, mis seonduvad sellega, kas taristu võimaldab vastu võtta näiteks koolide liitmisel kahe kooli õpilasi – kas on vastavad ruumid, tehnorajatised jne.

  1. Transport

Juhul, kui PGS sätestab maksimaalsed nõuded transpordi kestvusele (ei kohaldu gümnaasiumiastmele), siis tuleb ka seda arvesse võtta. Samuti tuleb arvestada, et suurte muudatuste puhul võib olla vajalik uue bussiliini organiseerimine või koolilastele vajalike transpordivõimaluste tekitamine.

  1. Ärakuulamine

PGS kohustab protsessis teostama ka ärakuulamist – ära tuleb kuulata kõik need pooled, kelle õigusi võiks nimetatud otsus rikkuda. PGS § 80 lg 1 sätestab, et kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab kooli pidaja, kuulates enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse.

Kokkuvõtlikult, kooli tegevuse lõpetamine või mitte lõpetamine on oluline otsustus, mis vajab hästi läbi mõeldud tegutsemist. Samas ei tohiks vajaduse korral poliitilist vastutust vältida, vaid küsimuse tõusetumise korral tuleks kaaluda kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ning teha otsus, mis päriselt aitab kaasa kogukonna jätkusuutlikule arengule.