Kvalitatiivsetel kriteeriumitel põhinevad hindamisotsused nõuavad head põhjendamist

10.03.2022 Kvalitatiivsetel kriteeriumitel põhinevad hindamisotsused nõuavad head põhjendamist

Hankemenetluse raames teeb hankija erinevaid otsuseid, mis kõik ühel või teisel moel pakkuja õigusi mõjutavad. Otsustada tuleb nii esitatud pakkumuste kui pakkujate vastavuse üle hankes seatud nõuetele, samas ka selle üle, kes lõppastmes hanke võidab. Mida läbipaistvam ja teadlikum on hankija tegevus, seda väiksem on tõenäosus, et pakkujad selle õiguspärasuse hiljem kahtluse alla seavad. Et mitte sattuda vaidluste rägastikku üksnes seetõttu, et tehtud otsuste tagamaad ei ole pakkujate jaoks jälgitavad, tuleb otsuseid hästi põhjendada.

Praktikas on põhjendamispuuduste problemaatika eriti teravalt tõusetunud kvalitatiivsetel kriteeriumitel põhinevate hindamisotsuste puhul. Pole sugugi ebatavaline, et teisele kohale jäänud pakkuja seab kahtluse alla edukaks tunnistamise aluseks oleva hindamisotsuse õiguspärasuse, kusjuures enamikel juhtudel taandub vaidlus ühele küsimusele – kas otsuses esitatud põhjendustest on aru saada, kuidas on hankija otsuseni jõudnud?

Teades, et kvalitatiivsetel hindamiskriteeriumitel põhinevad hindamisotsused nõuavad hankijalt erilist hoolsust, tasuks igatahes tegutseda otsust ette valmistades, sealhulgas juba hindamist läbi viies, eriliselt läbimõeldult ning püüda end selle protsessi vältel ikka aeg-ajalt kujutleda kõrvalseisja ehk pakkuja positsiooni. Arusaadavalt ei saa hindamisotsused olla 100% objektiivsed ning teatav subjektiivsus on kvalitatiivsete hindamiskriteeriumite olemusest tulenevalt ka aktsepteeritav. Küll aga on elementaarne ning ka kohtupraktikas kinnitamist leidnud see, et üldsõnalised ja põhistamata selgitused sel puhul piisavad ei ole. Lähtuda tuleb reeglist, et mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum, mistõttu peavad seda põhjalikumad olema ka hinnete põhjendused.

Hindamisotsuse jälgitavuse tagamiseks peaks sellest selguma, millistest asjaoludest hindamisel lähtuti,  ja arutluskäik, mis võimaldab aru saada, miks on pakkumusele vastav arv punkte omistatud. Seejuures tuleks otsuses käsitleda hinnatavat pakkumust iseloomustavaid faktilisi asjaolusid. Paha ei teeks, kui pärast otsuse vormistamist vaataks selle keegi üle n-ö värske pilguga, et hinnata, kas sellest, mis otsusesse kirja sai, tuleb ikka selgelt välja, milles seisneb ühe pakkumuse eelis teise ees. Samuti, kas arutluskäik, mis otsusest nähtub, on kooskõlas riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumite ja -metoodikaga. Kui iseendal on seda keeruline teha, võib olla abi kolleegi kaasamisest.

Hindamisotsuse tegemisel tuleb seega eelkõige läbimõeldult tegutseda ja hindamise protsessi korrektselt dokumenteerida. Selliselt tegutsedes väheneb oluliselt risk sattuda vaidlustesse ning isegi kui vaidluseks läheb, suurendab see tõenäosust, et tehtud otsus jääb sõltumata sellest kehtima.