Praktikast leiab juba mitmeid näiteid riigihangetest, mille hindamiskriteeriumite hulgas näeb ka sotsiaalsete väärtuste edendamisele suunatud kriteeriume. Need on aga tihti seatud selliselt, et eeldavad lepingu täitmisele kaasatavate isikute või nende lähedaste tervislikku seisundit iseloomustavate andmete töötlemist. Näiteks antakse hangetes lisapunkte, kui pakkumuses esitatud meeskonda kuulub isik, kellel on tuvastatud osaline töövõime või kellele on määratud puue. Samuti võib lisapunkte saada selle eest, kui meeskonnaliige kasvatab last, kellele on määratud puue. Arvestades terviseandmete erilist tundlikkust, tekib paratamatult küsimus, kas selles protsessis on piisavalt läbi mõeldud ka isikuandmete kaitse aspekt, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Liisa Levandi.
Isikuandmete töötlemine peaks piirduma rangelt vajalikuga
Isikuandmete eesmärgipärase ja minimaalse töötlemise põhimõtetest lähtudes tuleb andmetöötlejal alati hinnata, kas isikuandmete koosseis, mida kasutada soovitakse, on selgelt vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks ega ole kuidagi ülemäärane. Hanketingimuste seadmine peab samuti toimuma läbi proportsionaalsuse prisma. Ka sotsiaalseid kaalutlusi arvestavaid kriteeriume ei saa automaatselt rakendada ühesugustena kõigi hangete puhul. Seega peaks hankijad alati esmalt hindama, kas kellegi isikuandmetel põhinev pakkumuste hindamine on üldse hankelepingu eseme kontekstis asjakohane ning seejärel valima minimaalselt vajaliku andmekoosseisu, mis võimaldab seatud eesmärki täita.
Olgu siinjuures öeldud, et sotsiaalselt vastutustundlik on hoida kogutavate isikuandmete maht võimalikult väiksena ja võimalusel tundlikumaid andmeid üldse mitte koguda.
Nõusoleku vabatahtlikkus on küsimärgi all
Kui isikuandmetele tuginemine on siiski vajalik, tuleb tagada, et isikuandmete töötlemiseks oleks olemas õiguslik alus. Riigihangete seadus ise selget õiguslikku alust terviseandmete töötlemiseks täna ei sätesta, mistõttu tuleb hankijatel vaadata isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) poole.
Praktikas tuginetakse sellistes olukordades eelkõige puudutud isiku nõusolekule. Esmapilgul võib see ju tundudagi loogiline ja mõistlik, kuid teades, et isikuandmete töötlemiseks antav nõusolek saab olla kehtiv üksnes, kui see on antud vabatahtlikult, tekib siit rida küsimusi.
Näiteks eeldab nõusoleku vabatahtlikkus seda, et isikul on tõeline ja vaba valikuvõimalus otsustada, kas nõusolek isikuandmete töötlemiseks anda või mitte ehk isik ei tohiks tunda survet nõustumiseks. Lisaks ei tohi nõusoleku andmata jätmise või selle tagasivõtmisega kaasneda isikule mistahes kahjulikke tagajärgi. Just nendel põhjustel ei peeta reeglina võimalikuks nõusolekule tuginemist olukordades, kus isik ja andmetöötleja on selgelt ebavõrdses positsioonis – näiteks töösuhte kontekstis või olukorras, kus isikuandmeid töötleb avaliku sektori asutus.
Kujutleme nüüd olukorda, kus riigihankel nähakse ette lisapunktide andmine pakkumusele, mille esitanud ettevõtja meeskonda kuulub vähemalt üks osalise töövõimega isik. Ettevõtja pannakse sellega olukorda, kus selleks, et tal oleks võimalus riigihankel maksimaalsed punktid saada, ei ole tal muud valikut, kui saada oma töötajalt nõusolek tema terviseandmete avaldamiseks. Ettevõtja pöördub siis oma töötaja poole ja viitab, et riigihanke võitmise võimalus on suurem, kui töötaja nõustub hankijale avaldama oma terviseandmed ehk näiteks andmed selle kohta, et ta on oma tervisliku seisundi tõttu tunnistatud osaliselt töövõimetuks. Julgen arvata, et enamik töötajaid ei tunne sellises olukorras „tõelist ja vaba valikuvõimalust“, et otsustada, kas nõusolek anda või mitte. Veelgi keerukam võib töötaja jaoks olla olukord siis, kui temalt palutakse luba avaldada terviseandmeid oma lapse kohta, et kinnitada puude olemasolu.
Omaette küsimus on see, kas nõusoleku küsimise vorm vastab ka muus osas kehtiva nõusoleku tingimustele, kuid kui selle vabatahtlikkust on juba keeruline tagada, ei aita enam ka muude tingimuste eeskujulik täitmine. Igal juhul on küsitav antud nõusoleku kehtivus.
Vajalik võib olla eraldiseisva õigusliku aluse loomine
Kui nõusolekule tugineda ei saa, tuleb leida isikuandmete töötlemiseks muu alus. Enamik eriliigiliste isikuandmete töötlemise aluseid eeldab Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguses selleks selge õigusliku võimaluse või kohustuse sätestamist. Lisaks terviseandmetele kuuluvad eriliigiliste isikuandmete hulka ka näiteks andmed rassilise või etnilise päritolu aga ka seksuaalse sättumuse kohta, mis samuti võivad omada tähendust sotsiaalsete kaalutluste arvestamisel riigihangetes.
Sobiva õigusliku aluse puudumise korral võib olla lahenduseks seaduse täiendamine. See eeldaks seadusandja poolt hindamist, kas ja millises ulatuses ning millistel tingimustel üldse peaks eriliigiliste isikuandmete töötlemine riigihangetes võimalik olema. Seda nii pakkumuste hindamise eesmärgil või ka hiljem lepingu täitmise faasis, kui tingimuste täitmist kontrollitakse. Samuti nõuaks see seadusandjalt asjakohaste kaitsemeetmete sätestamist isikute põhiõiguste ja huvide kaitseks, sest eriliigiliste isikuandmete töötlemiseks õiguse andev alus peab olema põhjalik ja konkreetne. Selliselt oleks võimalik luua piirid ja selgus, millises ulatuses ja viisil on näiteks tervise- või muude tundlike andmete töötlemine sotsiaalsete eesmärkide edendamise eesmärgil riigihangetes mõistlik ja proportsionaalne.
Vastutus õiguspärase andmetöötluse eest lasub nii pakkujal kui hankijal
Meeles tasub pidada ka seda, et olukorras, kus pakkumuste hindamist hakkavad mõjutama pakkuja töötaja isikuandmed, lasub vastutus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse tagamise eest ühelt poolt küll hankijal, kuid samas ka riigihankes osaleval ettevõtjal kui tööandjal. Seetõttu tasub mõlemal hoolikalt läbi mõelda, kuidas saab isikuandmeid õiguspäraselt kasutada.
Kui sobivat õiguslikku alust eriliigiliste isikuandmete töötlemiseks kehtivast õigusest ei leia, tuleb see seadusandlikul tasandil luua või isikuandmeid mitte töödelda. Omalooming või regulatsiooni puuduste ees silma kinni pigistamine ei päästa. Vastasel juhul astume sotsiaalse vastutustunde edendamisel piltlikult öeldes ühe sammu edasi, aga kaks tagasi.
Artiklit saab lugeda ka ERR-ist.
