Maris Vutt: osaühingus osaluse soetaja võimalused paranevad

13.11.2022 Maris Vutt: osaühingus osaluse soetaja võimalused paranevad

Osaühingu juhatuse kohustus osanike nimekirja pidamisel muutub rangemaks, see aitab aga näiteks inimest, kes soovib äriühingust osa osta, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Maris Vutt.

2023. aasta juulist jõustuvate äriseadustiku muudatustega jõustub ka uus põhimõttelisi muutuseid kaasa toov regulatsioon osanike nimekirja pidamise kohta. Muudatus ei puuduta seejuures väärtpaberiregistris registreeritud osaühinguid ega ka aktsiaseltse. Küll aga kaasneb tavaliste osaühingute juhatustele senisest rangem kohustus osanike nimekirja kantud andmed ajakohastatuna hoida.

Kes oli eelnev omaja?

Kehtiv regulatsioon näeb ette, et osanike nimekirja pidajaks on juhatus ja nimekirjas tuleb näidata osaniku andmed (näiteks nimi ja aadress), kuid ka igale osanikule kuuluva osa nimiväärtus. Kehtiva regulatsiooni järgi ei ole seega osanike nimekirjal osaühingu ja kolmandate isikute vahelises suhtes õiguslikku tähendust. Näiteks ei saa kolmas isik omandada osa kindla teadmisega, olles tutvunud vaid osanike nimekirja kantud andmetega.
Osanike andmed kantakse äriregistrisse kehtiva seaduse järgi registriväliste andmetena, nagu on ette nähtud kohtu registriosakonna kodukorras. See tähendab, et registriosakonnal on ka märkimisväärselt piiratum õigus selliste andmete korrektsust kontrollida, kuna osanike nimekirjas muudatuste tegemiseks ei pea algatama kandemenetlust.
Kolmandate isikute jaoks on osanike nimekirjal aga keskne tähendus näiteks seniselt osanikult osa omandades. Kehtiva regulatsiooni järgi tavaliste, väärtpaberiregistris registreerimata osaühingute puhul andmete kontroll teostatav ei ole, vähemalt mitte osanike nimekirjale tuginedes. Samas peaks uuel isikul, kes osanikustaatust omandada tahab, olema võimalus tõsikindlalt veenduda, kes on senine osanik.

Osanikke ei saa „kogemata“ laua tagant välja jätta

Erinevalt kehtivusest kolmandate isikute suhtes peab juhatus siiski tagama, et osanike nimekirja oleksid kantud korrektsed andmed. Milleks on see aga vajalik, kui osanike nimekirjal õiguslikku tähendust ei ole? Näiteks peab juhatus osanike nimekirja kantud andmetele tuginema nii koosolekute kokkukutsumisel kui ka dividendi maksmise otsusel dividendi suuruse määramisel.
Kui osanik on teatanud juhatusele enda uued kontaktandmed ja juhatus ei ole neid osanike nimekirja kandnud, ei pruugi osanik koosolekukutset kätte saada. Kuna osanik on aga endast kõik oleneva teinud ning juhatus saadab kutse sisuliselt teadlikult valele aadressile, ei lähe kutse kättesaamise risk osanikule üle.

Kui osanik koosolekust teada ei saa ja koosolekul otsused ilma tema kohaloluta vastu võetakse, on osanikul hiljem võimalik selline otsus kohtus vaidlustada, sest tema suhtes rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda. Seega peab juhatus jooksvalt tagama, et osanike nimekirja oleksid alati kantud ajakohastatud andmed.

Dividendi maksmise korral peab juhatus osanike otsuse eelnõu koostamisel sarnaselt lähtuma reeglina neist andmetest, mis on kantud osanike nimekirja. Seetõttu on tähtis, et lisaks kontaktandmetele on iga osaniku kohta nimekirjas märgitud ka osaluse proportsioon, sest dividendi makstakse reeglina vastavalt osaniku osa proportsioonile kogu osakapitalist. Kui aga osanike nimekirjas ei ole jõutud muudatust teha, kuid enne dividendi maksmise otsustamist selgub, et mõni osanik on vahetunud ja sellest on osaühingu juhatust teavitatud, peab juhatus lähtuma ikkagi tegelikest andmetest.

Kuidas tagada osa heauskne omandamine?

Seni on äriõiguses kehtinud põhimõte, et tavaliste, väärtpaberiregistris registreerimata osade puhul ei kohaldu heauskse omandamise põhimõte. Kui niisuguse osaühingu osa on vabalt võõrandatav ja põhikirjas on notariaalse vormi nõudest kõrvale kaldutud, ei ole aga kolmandatel isikutel mingit kindlust, et osa müüv isik ka päriselt osanik on.

Äriseadustiku muudatusi kajastavas seaduse seletuskirjas selgitatakse, et uue regulatsiooni eesmärk on osadega tehingute tegemisel senisest suurema õiguskindluse tagamine ja osa heauskse omandamise võimaldamine. Nimelt kehtib alates juulist reegel, et osanike andmed kantakse osaühingu registrikaardile. See tähendab lisaks muule, et kui kolmas isik on – tuginedes äriregistri andmetele – osa omandanud, loetakse äriregistrisse kantud andmed tema suhtes reeglina õigeks.

See tähendab, et juhatus peab senisest enam pöörama tähelepanu sellele, et äriregistrisse oleksid osanike kohta kantud ajakohastatud andmed. Seejuures tuleb osanikel endiselt teavitada osaniku vahetumisest juhatust, kes on omakorda teabekohustuslik isik äriregistri ees.
Seoses uue regulatsiooniga muutub ka seni kehtinud reegel osa ülemineku ajahetke kohta. Kui varasemalt nähti enamasti osa võõrandamise lepingus ette, et osa läheb üle lepingu sõlmimisest või ostuhinna tasumisest, siis tulevikus loetakse osanik vahetunuks vastava registrikande tegemise hetkega.

Kuna osanike nimekiri omandab kande tähenduse, mis annab sellistele andmetele senist suurema õiguskindluse, võimaldatakse uue seadusemuudatusega ka keelumärke kandmise äriregistrisse osa käsutamise keelamiseks. See tähendab, et kui osaniku suhtes on käimas täitemenetlus või kohtumenetlus, kus on hagi tagamise korras osa käsutamist keelatud, tagab see senisest enam ka selliste meetmete tõhusust.

Loe artiklit Äripäeva veebist.