Mida on koroonakriis kaasa toonud riigiabieeskirjade rakendamisel Eestis?

12.05.2021 Mida on koroonakriis kaasa toonud riigiabieeskirjade rakendamisel Eestis?

Koroonakriisist tulenevalt on riik võtnud vastu hulganisti erakorralisi toetusmeetmeid, mis kujutavad endast riigiabi. Seepärast on riigiabieeskirjade rakendamine muutunud paljude ettevõtjate, õigusnõustajate ja riigiteenistujate jaoks senisest aktuaalsemaks. Koroonakriis on omanud siin kahest mõju – ühelt poolt on kasvanud Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi loataotluste arv, teisalt on aga toetusmeetmete kasv toonud kaasa ka uusi kohtuvaidlusi. Alljärgnevalt on antud ülevaade mõlemast aspektist.

Riigiabi teatised Euroopa Komisjonile

Alates koroonakriisi algusest on hüppeliselt kasvanud Eesti esitatud riigiabi loa taotluste arv. Rahandusministeeriumi poolt koostatud Eesti olemasoleva riigiabi ülevaatest seisuga 30.04.2021[1] nähtub, et 31-st kehtiva riigiabi loaga seotud Euroopa Komisjoni otsusest 17 on tehtud koroonaviirusega seotud riigiabi reeglistiku alusel.

Eesti senised koroonakriisiga seotud loataotlused on hõlmanud näiteks järgmisi toetusmeetmeid:

  • KredExi ja Maaelu Edendamise SA poolt antavad sooduslaenud ja käendused;
  • EAS-i poolt antavad kaubandus- ja teenindusettevõtjate ning turismisektori toetused, aga ka COVID-19ga seotud teadus- ja arendustegevuseks antav abi;
  • PRIA toetusmeetmed toidusektorile;
  • Töötukassa poolt makstavad toetused;
  • Kultuuriministeeriumi poolt kultuurikorraldajatele makstavad toetused;
  • Tallinna linna poolt võimaldatavad maksesoodustused;
  • Nordica rekapitaliseerimine.

Mõistagi ei ole Eesti ainus liikmesriik, kes on Euroopa Komisjoni viimase aasta jooksul erinevate koroonakriisi leevendusmeetmega seotud riigiabi loa taotlustega üle külvanud. Ka teistest liikmesriikidest on esitatud enneolematult palju loataotlusi, mis on halvanud Euroopa Komisjoni riigiabiga tegeleva peadirektoraadi tavapärast töövõimet ja pikendanud oluliselt koroonakriisiga otseselt mitteseotud riigiabi menetlusi.

Koroonakriisi leevendusmeetmetega seotud vaidlused Eesti kohtus

Kus on raha, seal on ka vaidlusi. Nii on ka koroonakriisi leevenduseks antud toetusmeetmetega, mis on samuti tekitanud tööd nii abi andjatele kui halduskohtule, kes on pidanud lahendama toetustega seotud vaidlusi.

Üks enim tähelepanu saanud vaidlus puudutas Von Glehni teatri kaebust Kultuuriministeeriumi vastu, milles teater vaidlustas toetuseta jäämist. Tallinna halduskohus rahuldas Von Glehni teatri kaebuse põhjusel, et abimeetmete tingimused olid põhiseaduse vastased. Sellises olukorras pidi kohus saatma selle kohtulahendi ka Riigikohtu põhiseaduse järelevalve kolleegiumile ning Riigikohus nõustus halduskohtuga. Kohtud leidsid selles asjas, et kuigi riigil on lai otsustusruum toetuste jagamisel, tuleb siiski arvestada toetuse eesmärkidega ja võrdse kohtlemise põhimõttega.

Abita jäämist on vaidlustanud ka näiteks hotelli-, toitlustus-, kaubandus- ja teenindusettevõtted. Ka nendes vaidlustes on halduskohus leidnud, et vaatamata riigi laiale kaalutlusõigusele toetuste maksmisel, tuleb järgida haldusõiguslikke nõudeid. Kohus on rõhutanud, et isikul on õigus nõuda, et toetustaotluse lahendamisel järgitaks tema huve kaitsvaid norme, et tema taotlus vaadataks läbi vastavalt kehtivatele õigusnormidele, et tema taotluse rahuldamata jätmise otsus oleks õiguspärane ning et abi andja täidaks abi taotluste üle otsustamisel põhjendamiskohustust.

Riigiabieeskirjad ei ole seniste koroonakriisi toetusmeetmete puhul olnud kesksel kohal, kuid nii mõnegi vaidluse lahendamisel on toetuse tingimuste tõlgendamisel tulnud siiski vaadata ka riigiabieeskirjade suunas.

Näiteks on küsimusi tekitanud riigiabieeskirjade kontekstis kasutatav väike- ja keskmise suurusega ettevõtte (VKE) määratlus ja ettevõtete ühte kontserni kuulumise mõju nende VKE-ks määratlemisele. Lähtudes EL-i riigiabieeskirjadest ja Euroopa Kohtu praktikast on halduskohus selgitanud, et VKE staatuse määramisel tuleb lisada abi taotleja töötajate arvule ja finantsandmetele taotlejaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate vastavad andmed.

Samuti on halduskohtus küsimusi tekitanud „raskustes oleva ettevõtja“ mõiste sisustamine, kuivõrd riigiabieeskirjade kohaselt ei ole lubatud abi anda ettevõtjale, kes on raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. Lähtudes Euroopa Komisjoni suunistest on kohus selgitanud, et seda, kas ettevõtja on raskustes või ei ole, hinnatakse üldise grupierandi määruses sätestatud kriteeriumitest tulenevalt nii abi taotleva juriidilise isiku tasandil kui ka grupi tasemel ning kui abi taotlev juriidiline isik on raskustes olev, siis loetakse taotleja raskustes olevaks ettevõtjaks, kellele võib abi anda alles siis, kui mõni kontserni liige on taotlejat rahastanud, pärast mida taotleja ei ole enam raskustes.

Seega, kuigi iga vaidlus on erinev, on toetusmeetmetega seotud vaidluste puhul oluline tunda hästi nii riigiabieeskirju kui haldusõiguse üldpõhimõtteid.

[1] Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi.