Mida pidada toetust taotledes silmas riigiabi perspektiivist?

27.09.2016 Mida pidada toetust taotledes silmas riigiabi perspektiivist?

Toetuse saamine on selle saaja jaoks üldjuhul positiivne ja kasulik. Paraku võib jääda rõõm toetusest üürikeseks juhul, kui see tuleb riigiabi reeglite rikkumise tõttu hiljem koos intressidega tagasi maksta. Selliseid näiteid saab tuua mitme hiljutise riigiabi tagasinõude kohtuasja pinnalt (nt EASi makstud toetuste tagasinõuded). Seepärast anname alljärgnevalt näpunäiteid selle kohta, mida pidada toetust taotledes silmas, et vältida riigiabi reeglitega pahuksisse sattumist.

Riigilt saadavat toetust, isegi kui seda rahastatakse osaliselt või täielikult Euroopa Liidu (EL) struktuurifondide arvelt, käsitatakse enamasti riigiabina. See ei tähenda loomulikult, et toetuse andmine on igal juhul keelatud, sest riigiabi andmise üldisest keelust on hulganisti erandeid. Enne toetuse saamist on oluline selgeks teha, kas ja milline erand rakendub ning kas on järgitud selle erandi alusel antavate toetuste protseduurireegleid.

Juhul kui toetuse summa on alla 200 000 euro kolme järjestikuse aasta jooksul, on tegu vähese tähtsusega abiga, mis on tavaliselt lubatud. Tervishoiusektoris tegutsevate ettevõtjate kui üldist majandushuvi pakkuvate teenuse osutajate puhul võib olla asjakohane kõrgem piirmäär: 500 000 eurot kolme järjestikuse aasta jooksul. Enne sellise toetuse väljamaksmist tuleb teha kindlaks, ega toetuse saaja pole juba varem saanud avalikest vahenditest mis tahes vormis toetust muudel alustel, sest selle tõttu võib olla vähese tähtsuse erandi piirmäär siiski ületatud.

Kui toetust antakse riigiabi üldise grupierandi määruse alusel kas üksikabina või abikava alusel, võivad summad olla ka suuremad. Siiski tasub silmas pidada, et toetuse aluseks olevas dokumendis peab olema sõnaselge viide grupierandi määrusele (sh pealkiri ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamise viide). Euroopa Kohus on hiljutises lahendis (C 493/14) võtnud selle kohta range seisukoha ja leidnud, et sellise viite puudumisel võib olla tegu ebaseadusliku riigiabiga.

Veel on vaja jälgida, et toetatava projekti või tegevuse elluviimist ei alustataks enne toetuse taotluse esitamist. Eelkõige tuleks vältida igasuguste projektiga seotud siduvate kohustuste võtmist, sest vastasel korral loetakse, et toetusel puudub grupierandi tingimustele vastamiseks vajalik ergutav mõju. Nagu on näidanud hiljutine praktika (nt Riigikohtu lahend 3-3-1-8-16), võib selle aspekti eiramine tuua kaasa toetuse tagasinõudmise juhul, kui abi andev asutus tuvastab hilisema kontrolli käigus, et toetuse saaja oli sõlminud juba enne taotluse esitamist mingeid kokkuleppeid.

Mõnel juhul ei pruugi olla summad, mida riik maksab tervishoiuteenuse osutajale, käsitatavad riigiabina, vaid hoopis hüvitisena avaliku teenuse eest. Sel juhul on aga oluline, et enne hüvitise maksmist oleks riik andnud avaliku teenuse osutajale kas õigusakti või lepinguga selge volituse ülesanne täita. Sellises volituses tuleb täpsustada esmajoones avalike teenuste osutamise kohustuse täpne sisu ja kestus ning asjaomased ettevõtjad ja piirkonnad. Euroopa Kohus on oma hiljutises otsuses (T-461/13) selgitanud, et olukorras, kus puudub teenuse selge kvalifitseerimine üldist majandushuvi pakkuva teenusena, tuleb teenuse osutamiseks antavat hüvitist käsitada riigiabina, millele on vaja saada Euroopa Komisjonilt eelnev luba.

Need olid ainult mõned näited hiljutistest riigiabi reeglite eiramise juhtudest, mis on tekitanud vaidlusi ja probleeme. Kõigi nende puhul joonistub välja selge sõnum: riigilt toetuse saamisse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. Juhul, kui riigiabi reegleid on rikutud – ükskõik, kas seda tegi toetuse saaja või riik –, kannab tagasinõude korral kahju ikkagi toetuse saaja.