Miks venib meretuuleparkide rajamine?

27.10.2021 Miks venib meretuuleparkide rajamine?

Praegu seisame silmitsi ehk esimese rohemajanduse kriisiga, kus elektrihinnad on kõrgete CO2 kvootide tõttu aina tõusmas ja selle mõju majandusele on raske hoomata. Üheks kriisi põhjuseks on nimetatud taastuvenergia vähest tootmist. Taastuvenergia tootmise suurendamist nähakse samas ka probleemi põhilahendusena.

Olulist osa taastuvenergiast peavad tootma meretuulepargid. Meretuuleparkide arendamine sai Eestis alguse juba 2006. aastal ning seda toetavad kõik strateegilised arengudokumendid. Ent tänaseni ei ole silmapiiril paista veel ühtegi meretuulikut, meretuuleparkidest rääkimata. Samas on arendamisel vähemalt kaheksa meretuuleparki koguvõimsusega ligi 13 000 MW, sh Eesti-Läti ühisarendus Liivi lahes.

Miks on meretuuleparkide arendamine nii keeruline ja aeganõudev? Kaheks peamiseks põhjuseks on vajadus läbida mitu erinevat menetlust ning kohalike elanike ja keskkonnakaitsjate vastasseis. Artiklis selgitame, milles need takistused seisnevad ning kuidas saab need praktikas ületada.

Milliseid lube on meretuulepargi jaoks vaja?

Meretuulepargi rajamiseks on vaja läbida järgmised menetlused:

  • Planeerimismenetlus. Planeeringu eesmärk on määrata kindlaks meretuulepargi arendusala ehk umbkaudne asukoht. Meretuulepark võib olla ette nähtud kas maakonnaplaneeringus, riigi eriplaneeringus või üleriigilises mereala planeeringus – viimane on praegu veel koostamisel[1].
  • Hoonestusloa Hoonestusluba annab õiguse kasutada tuulepargi rajamiseks vajalikku mereala ning sisuliselt on hoonestusõiguse analoog merel. Erisus on selles, et kuna merel ei ole eraomandit, siis väljastab hoonestusloa riik ja tegemist on mitte eralepingu sõlmimisega, vaid haldusmenetlusega, mida viib läbi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA).
  • Ehitusloa taotlemine – selle loa väljastab samuti TTJA. Hoonestusloa ja ehitusloa väljastamist on võimalik ühildada.
  • Kasutusloa taotlemine – ka selle loa väljastab TTJA.
  • Vee erikasutuse keskkonnaloa (veeloa) taotlemine Keskkonnaametilt.
  • Elektrikaablite rajamiseks vajalikud menetlused. Kui veekogus rajatavaid kaableid saab käsitleda samades menetlustes mis meretuuleparkigi, siis maismaal kaabli rajamiseks on vaja läbida eraldi menetlusi.

Neist etappidest on aeganõudvamad kaks esimest, need võivad venida aastateks. Näiteks üleriigiline merealade planeering on menetluses juba 2017. aastast, kuid on ebatõenäoline, et see kehtestatakse enne järgmist aastat. Hoonestusloa menetluses tuleb aga hinnata keskkonnamõjusid ning kui ühele alale pretendeerib mitu arendajat, siis tuleb korraldada ka avalik konkurss.

Keskkonnamõju hindamine on üks olulisemaid ja ka aeganõudvaimaid aspekte erinevate lubade menetlemisel. See on ka loomulik, arvestades tuulepargi potentsiaalselt suurt mõju keskkonnale. Vastutusrikkasse ülesandesse on kaasatud tihti ka erinevad huvigrupid – kohalikud omavalitsused ja elanikud ning keskkonnaorganisatsioonid. Neil on õigus haldusmenetlustes kaasa rääkida ja ka toiminguid vaidlustada.

Kes seisab meretuuleparkide rajamisele vastu?

Kohalikke elanikke häirib meretuuleparkide puhul eelkõige visuaalne reostus ehk see, et tuulepargid on kaldalt näha ja rikuvad merevaateid, samuti mõju kalapüügile. Mõneti paradoksaalselt on meretuulepargid, mille mõtteks on toota roheenergiat, põrkunud kokku ka vastasseisuga keskkonnakaitsjate poolt. Eelkõige heidetakse ette tuulikute negatiivset mõju linnualadele, samuti merekaablite mõju veeliikidele.

On oodata, et kohalikud elanikud ja keskkonnaorganisatsioonid esitavad vastuväiteid menetletava merealade planeeringu käigus, samuti vaidlustavad planeeringu siis, kui see on kehtestatud. Meretuuleparkide vastastel on positiivse pretsedendina juba ette näidata Hiiu meretuuleparki reguleeriva Hiiu merealade planeeringu edukas vaidlustamine. Nimelt tunnistas Riigikohus selle planeeringu 2018. aastal tuuleenergia tootmise alade osas kehtetuks[2], mille tulemusena on Hiiu meretuulepargi saatus siiani ebaselge. Tõsise vaidlustamise riskiga arvestab riik ka mereala planeeringu menetlemisel – Rahandusministeerium on otsesõnu tunnistanud, et planeeringu käigus tehakse täiendavaid uuringuid, kuna on arvestatav risk, et kui planeering kohtus vaidlustakse, võib Riigikohus mõjude hindamise ebapiisavuse tõttu Hiiu planeeringu järel ka üleriigilise mereplaneeringu tühistada.[3]

Vaidluste tulemusi on raske prognoosida, kuna meretuuleparkidega, nagu ka muude suuremate projektidega seonduvad õiguslikud küsimused on uudsed. Näiteks nii Hiiu meretuulepargi üle toimunud kohtuvaidluses kui ka vaidluses Rail Balticut puudutava planeeringu üle asusid erinevad kohtuastmed erinevatele seisukohtadele. Seega on need vaidlused keerukad ja võivad kesta aastaid. Samas on Riigikohus hiljuti leidnud, et tuulenergia arendamine on oluline avalik huvi, aidates kaasa säästva arengu eesmärkide saavutamisele[4] – see võib vihjata, et edaspidi on kohtud olukordades, kus on vaja kaaluda omavahel erinevaid huve, tuuleparkide arendamise suhtes soosivamad.

Mis puudutab kohalike elanike vastasseisu, siis seda on püütud leevendada seadusemuudatusega, millega kohalikud omavalitsused, kelle territooriumile on rajatud meretuulepargid, hakkaksid saama talumistasu[5]. Meretuuleparkide puhul makstakse kohalikule omavalitsusele 5% hoonestustasust, mis näiteks 1000 MW suuruse pargi puhul on umbes 700 000 eurot aastas. Tasu makstakse omavalitsustele, kes asuvad lähimale tuulikule lähemal kui 20 km, tasu jaotub omavalitsuste vahel mõjuala pindala järgi.

Uued tuuled?

Valitsus saatis septembris Riigikogu menetlusse ehitusseadustiku muudatuste eelnõu, mis annab võimaluse riigil valmistada ette merre ehitamise hoonestuslubasid, et esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Eelnõu tutvustuse kohaselt saab riik eelnõus ettenähtud muudatuste tulemusel senisest enam panustada meretuuleenergia aktiivsemasse tootmisesse. Saab näha, kuidas kulgeb eelnõu menetlus Riigikogus ja kas see ka reaalselt meretuuleparkide arendamisele hoogu juurde lisab.

[1] Kättesaadav: https://mereala.hendrikson.ee/

[2] Riigikohtu otsus asjas nr 3-16-1472. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-16-1472/92.

[3] https://www.aripaev.ee/uudised/2021/09/17/valitsus-vottis-vastu-eelnou-kuhu-on-riigifirma-arust-sisse-kirjutatud-huvide-konflikt

[4] Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-2013, p 20. Kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-17-2013/31

[5] https://www.mkm.ee/et/uudised/tuuleparkidest-saadav-kasu-tuuakse-inimestele-lahemale