Millist müra tuleb taluda?

27.10.2021 Millist müra tuleb taluda?

Müra on meie igapäevane kaaslane ja seda eriti linnakeskkonnas, kus müra olemasolu paljud tihti enam ei märkagi. Mida aga teha, kui müra muutub häirivaks ja mis üldse on häiriv müra, selgitab vandeadvokaat Merli Mäesalu.

Müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli. Pikaajaline mürarikkas keskkonnas viibimine võib soodustada mitmete terviseprobleemide teket, häirida igapäevaelu, töötamist, õppimist ja puhkamist, mistõttu kasutakse häiriva müra hindamiseks ja reguleerimiseks määrustega kehtestatud müra normtasemeid. Eristatakse müra, mis levib välisõhus ja müra, mis levib siseruumides, nt elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

Kahjulikku ja soovimatut müra piiravad müranormid

Konkreetsel maa-alal lubatud müranormide tase sõltub sellest, millisesse mürakategooriasse ala kuulub. Selle määrab üldplaneeringus kindlaks kohalik omavalitsus maakasutuse juhtotstarbega. Müratundlikumatel aladel (nt elamud, puhkealad) kehtivad rangemad normid, vähem tundlikel aga leebemad (nt tööstusalad, keskusealad).

Müranormidega hindamise alla ei kuulu ajutise iseloomuga nt olmemüra (naabrid, muusika) ja meelelahutusürituste müra. Sellises olukorras kohaldub korrakaitseseadus, mis keelab väljaspool avalikke kohti (nt korter, trepikoda, hoov) teist isikut müraga oluliselt häirida öörahu vältel, lisaks on keelatud avalikus kohas tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra olenemata kellaajast ja sellest, kas parajasti on riiklik püha või puhkepäev. Korrakaitseseaduse järgimist tagab politsei, kes ei teosta müramõõtmist vaid lähtub keskmise inimese seisukohast ja hindab, kas müra häirib teist inimest oluliselt.

Liiklusmürast, tehnoseadmetest või tööstusest tekitatud mürale kohalduvad müra normtasemed, mida reeglina ületada ei tohi. Piirväärtuse ületamine tähendab olulist keskkonnahäiringut, mis tähendab, et müra tekitaja on kohustatud müra vähendama. Näiteks paigaldama täiendavaid mürasummuteid või kontrollima, kas müra tekitavad seadmed on töökorras. Probleemsemad on olukorrad, kus müra põhjustaja ei ole üksikobjekt. Tallinna linnas on kõige suuremaks mürapõhjustajaks liiklusmüra (autoliiklus, trammiliiklus, raudteeliiklus, lennuliiklus). Olukorras, kus ületatakse müra normtasemeid (piir- või sihtväärtusi) peab kohalik omavalitsus läbi viima müra kaardistamise ning olukorra lahendamiseks koostama tegevuskava müra vähendamiseks. Suuremates linnades on välisõhu mürakaardi ja selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava koostamine kohustuslik. Näiteks kehtiva Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava (aastateks 2019-2023) näeb ette, et juba planeeringu koostamisel tuleb koostada mürahinnang ja ette näha vajalikud meetmed müra vähendamiseks (mürasein, seinte heliisolatsioon, müratundliku ruumi projekteerimine müraallikast eemale), lisaks nähakse tegevuskavas ette üldiseid strateegilisi eesmärke müra vähendamiseks (ühistranspordi arendamine, piirkiiruse vähendamine, pargi ja reisi projekt, fassaadide helipidavuse tõhustamine, mürakaitseekraanide paigaldamine jne). Seadusega on kohalikule omavalitsusele isegi antud võimalus välisõhus leviva müra normtaseme ületamise vältimiseks piirata liikluskorraldusega mootorsõidukite liikumist oma territooriumil (näiteks vähendada piirkiirust, korraldada liiklus ümber).

Kuidas müra müranormide järgimist tagatakse

Kohalik omavalitsus on kohustatud müra piirnormide järgimist hinnata nii planeeringute, ehituslubade, ehitustööde kui ka nt liikluse ümberkorraldamise korral ja normtasemete ületamisel tegelema müra vähendamisega. Näiteks saab ehitusluba anda kõrvaltingimusega, mis kohustab mürarohket tegevust ajaliselt piirama või rakendama muid müra vähendamise abinõusid. Määrustes sätestatud müra normtasemete ületamist kontrollib Terviseamet, kes teostab vajadusel ka müra mõõtmised. Kui mõõtmised näitavad, et mürataset on ületatud, teeb Terviseamet müraallika valdajale ettekirjutuse nt müra vähendamiseks või müravastaste abinõude kasutusele võtmiseks (nt summutid). Kui müraallika valdaja ettekirjutust ei täida, võidakse müra tekitajalt nõuda sunniraha, lisaks on Terviseametil õigus alustada väärteomenetlust ja määrata rahatrahv.

Piirnorme ületatavat müra tuleb paraku aga taluda, kui puudub mõistlik alternatiiv või müra vähendamiseks on juba vastu võetud vajalikud abinõud. Selline talumiskohutus saab aga olla vaid erandlik, arvestades, et pikaajaline kokkupuude müraga võib põhjustada mitmesuguseid tervisehäireid, sh häiritust, unehäireid, kahjulikku mõju südame veresoonkonnale ja ainevahetusele ning laste kognitiivsete võimete vähenemist. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tähelepanekute kohaselt on müra õhusaaste (tahkete osakeste) järel teine peamine terviseprobleeme põhjustav keskkonnategur.