“Mul on õigus advokaadile!” – ja veel neli lauset, mida kindlasti öelda läbiotsimisel

08.10.2020 “Mul on õigus advokaadile!” – ja veel neli lauset, mida kindlasti öelda läbiotsimisel

Konkurentsiametil ja Euroopa Komisjonil on konkurentsiõiguse reeglite rikkumise korral ning põhjendatud vajadusel õigus korraldada ettevõtte ruumides läbiotsimisi. Millised on need neli olulist palvet või seisukohta, mida läbiotsimise käigus kindlasti menetlejatele öelda, et tagada enda õiguste kaitse?

Konkurentsiametil ja Euroopa Komisjonil on konkurentsiõiguse reeglite rikkumise korral ning põhjendatud vajadusel õigus korraldada ettevõtte ruumides läbiotsimisi/vaatlusi. Ettevõtte ruumide läbiotsimist saab korraldada nii haldus- kui kriminaalmenetluses ning selleks, et läbiotsimine kogu ettevõtte personali jaoks võimalikult valutult mööduks, tuleb olla hästi ettevalmistunud. Kõige parem viis selleks on ettevõttesiseste läbiotsimisjuhiste koostamine, reageerimisrühma moodustamine ning kõikide töötajate ettevalmistamine. Näiteks peaks alati meeles pidama, et hoolimata menetluse liigist, on läbiotsimise käigus tehtud ülekuulamise korral igal ütluseid andval isikul õigus paluda, et ülekuulamisel viibiks ka tema advokaat.

Alljärgnevalt leiate veel neli olulist palvet või seisukohta, mida läbiotsimise käigus kindlasti menetlejatele öelda, et tagada enda õiguste kaitse.

“Palun oodake siin, kuni saabub inimene, kes Teid juhendada oskab.” Läbiotsimine toimub reeglina varastel hommikutundidel, siis kui seda kõige vähem oodata osatakse. On üsna tõenäoline, et selleks ajaks ei ole kontorisse saabunud inimesed, kes menetlejate küsimustele vastata oskavad (näiteks ettevõtte jurist, juhtkonna liikmed) ning menetlejad võtab vastu vastuvõtulaua töötaja või mõni teine varajane ärkaja. Meeles tuleb pidada, et ametnikega kõige esimesena kokkupuutuv töötaja ei tohi anda ametnikele korraldust või luba järgnevatesse ruumidesse edasi minemiseks, vaid peab paluma neil ära oodata läbiotsimise reageerimisrühma liige või liikmed (menetleja ei ole siiski kohustatud ootama). Samuti tuleb võimalusel kontrollida ametnike töötõendeid. Iseenesestmõistetavalt peab ametnikke vastuvõttev töötaja reageerimisrühma liikmeid ametnike saabumisest teavitama. Selleks soovitame hoida reageerimisrühma liikmete telefoninumbrid käepärast.

“Palun näidake läbiotsimise aluseks olevat dokumenti.” Saabunud reageerimisrühma liikmed peavad menetlejatelt esimese asjana küsima läbiotsimise aluseks olevat luba. Tuleb meeles pidada, et läbiotsimise aluseks olev dokument sõltub menetluse liigist. Nii ei ole haldusmenetluse puhul konkreetset loa vormi seaduses ette nähtud, kuid dokumendist peaks tulenema menetluse algatamise ja kontrolli teostamise alus ning läbiotsimist teostama tulnud ametnike volitus kontrolli teostada. Kriminaal- ja väärteomenetluse puhul peavad menetlejad esitama läbiotsimismääruse. Euroopa Komisjoni kontrolli puhul peab ametnikel olema ette näidata Tallinna Halduskohtu luba ja volikiri. Läbiotsimise aluseks olevat dokumenti ei tohi mingil juhul allkirjastada isik, kes reageerimisrühma ei kuulu.

“Palun protokollige minu selgitused ning väljastage mulle protokolli koopia.” Läbiotsimist protokollitakse ning ettevõte peab saama protokollist koopia. Koopia peab allkirjastama ettevõtte poolt volitatud isik ning enne protokolli allkirjastamist tuleb kindlasti kontrollida ega see ei sisalda faktivigu ning kas protokollile on lisatud kõigi kopeeritud / ära võetud dokumentide ja failide nimekiri. Juhul, kui märkate protokollis vigu asjaolude kirjeldamisel või muid puudujääke, tuleb nõuda protokolli parandamist. Samuti tuleb jälgida, et protokolli oleksid kantud ka mis tahes taotlused või palved, mis menetlejatele on esitatud. Protokolli pidamine ja õigsuse kontrollimine on väga oluline ka töötajatelt selgituste küsimisel. Kindlasti tuleb võimalusel pidada läbiotsimise käigu kohta protokolli ka ettevõtte töötajate enda poolt. Seda saab kasutada hilisemas menetluses faktiliste asjaolude meelde tuletamiseks ja vastuväidete esitamiseks.

“Ma ei tea!” Hoolimata sellest, et läbiotsimine tekitab paratamatult pingelise olukorra, tuleb meeles pidada, et mis tahes selgituste andmisel ei tohi mitte mingil juhul hakata asjaolusid juurde mõtlema. Juhul, kui läbiotsimise käigus toimub töötajatelt selgituste küsimine, on kõikidel sellistel töötajatel õigus paluda selgituste andmisele juurde ka õigusnõustajat. Kui küsitakse küsimus, millele hetkel vastus ei meenu või millele kohe vastust anda ei oska, tulekski seda menetlejale nii öelda. Seda lihtsalt põhjusel, et hilisemas menetluses on hulga keerulisem vastuolusid selgitustest kõrvaldada.