Olger Kaelep: seitse soovitust algajale finantssektori turuosalisele

02.01.2023 Olger Kaelep: seitse soovitust algajale finantssektori turuosalisele

Äriplaani koostamist ei tohiks kohelda nagu tüütut formaalset kohustust ning spetsialiste tasub kaasata varakult – need on vaid mõned näited soovitustest finantssektoris tegutsevatele või seal alles oma teekonda alustavatele ettevõtetele. Nõu annab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Olger Kaelep, kel on sedalaadi nõustamises pikk praktika.

 

Äsjalõppenud aasta teises pooles kogunesid maailma majandustaevasse süngevõitu pilved, mis ei ole sealt kahjuks tänaseni lahkunud. Teiste hulgas kannatavad halbade ilmaolude all ka kohalikud finants- ja sellega külgnevate valdkondade ettevõtted.
Nagu sellest ei oleks veel küll, tiheneb pidevalt finantssektorit toetav regulatiivne võrk ja sellesse satub üha rohkem uusi turuosalisi. Näiteks on paljud seni reguleerimata ühisrahastusteenuse pakkujad praegu ametis finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemisega. Peagi võib järg jõuda ettevõteteni, kes osutavad inkassoteenust või kelle äritegevus seisneb krediidilepingutest tulenevate nõuete omandamises.

Kui eelnev tekitas lugejas ärevust, võib lohutust otsida näiteks inglise filosoofi ja riigimehe Francis Baconi igihaljast soovitusest: „Mõnele ohule – ka sellisele, mis ise ei lähene – on parem pool teed vastu minna kui liiga kaua oodata, sest kes liiga kauaks ootama jääb, võib unne suikuda“. Samas vaimus annan mõned praktikas järele proovitud näpunäited, et muuta enda teekonda alles alustava turuosalise elu lihtsamaks.

1. Alusta äriplaanist – seda on ka hiljem tarvis
Kõik algab alati heast ideest, aga ideedega on sama lugu mis füüsikatunnist tuttava Schrödingeri kassiga – neid ei saa pidada tõeliselt maailmas eksisteerivaks enne, kui neid on väljendatud kellelegi teisele.
Äriidee parimaks väljenduseks on äriplaan. Finantssektoris tegutseda soovijale on korralik äriplaan eriti väärtuslik, sest see tuleb enamasti lisada tegevusloa taotlusele ja on üheks esmastest infoallikatest ettevõtte kohta, selle „nägu“.

Äriplaani koostamist ei tohiks jätta viimasele hetkele enne loataotluse esitamist või kohelda seda vastumeelselt kui tüütut formaalset kohustust. Selge ja läbimõeldud äriplaan toob kasu mitmekordselt, aidates asutajal alguses mõtteid koondada ning neid hiljem teistelegi väljendada.

2. Juhatus ja võtmetöötajad on tähtsad!
Finantsvaldkonnas tegutsemise eeldustest üks alahinnatumaid on kindlasti juhtorganite komplekteerimine ja võtmetöötajate värbamine. Kui „hariliku“ iduettevõttega võib uusi inimesi liituda samas tempos ettevõtte tegeliku arengu ja vajaduste kasvuga, siis tulevase järelevalvesubjekti puhul on olukord pea vastupidine.
Finantsinspektsiooni sobivusmenetlus lähtub nimelt põhimõttest, et juhtorgani liikmetel ja teistel võtmekompetentside kandjatel peab algusest peale kollektiivselt olema piisavalt teadmisi-oskusi ja kohalikku kogemust, et mõista ja juhtida Eestis asutatud turuosalise tegevust. Asutajad peavad juba algfaasis suutma nimetada konkreetsed inimesed, kes asuvad hiljemalt tegevusloa saamisel juhtide või kriitiliste valdkondade eest vastutavate töötajate rollidesse.

3. Tunne oma teenust ja dokumenteeri see põhjalikult
Mistahes finantsteenus on lahutamatult läbi põimunud teenuse osutamiseks arendatud IT-lahendusega. Seepärast tuleks teenuse toimimise üksikasjad dokumenteerida samal ajal ja sama põhjalikkusega nagu tarkvara, veebiplatvorm ja infosüsteem, mille abil teenus kliendini jõuab.
Loamenetluse käigus võib finantsinspektsioon küsida selgitusi ka esmapilgul väheolulistena tunduvate nüansside kohta. Teenuse ehitamise raames koostatud täpne dokumentatsioon ja protsessikirjeldus kulub siis marjaks ära. Muidu tuleks see ju kiirustades tagantjärele tekitada, mis aga tähendaks täiendavat aja- ja närvikulu kõige ebasobivamal ajal.

4. Kaasa spetsialistid varakult, mitte viimasel hetkel
Finantssektori teenuse osutamise ettevalmistamine ja käivitamine eeldab enamasti panust spetsialistidelt mitmest valdkonnast, nende hulgas finantsarvestus ja -aruandlus, riskijuhtimine, õigus, vastavuskontroll ning siseaudit. Mõnel juhul on otstarbekas või isegi kohustuslik sõlmida selliste isikutega pikaajaline töö- või muu leping. Vahel piisab ka teenuse projektipõhisest sisseostust või keerulisemate küsimuste lahendamiseks aeg-ajalt välise nõustaja poole pöördumisest.
Igal juhul tuleks seda teha projekti või konkreetse töölõigu võimalikult varajases faasis, mitte alles esimeste probleemide ja puudujääkide ilmnemisel. Või veelgi halvem – esimese negatiivse tagasiside saamisel finantsinspektsioonilt. Asjatundmatusest tehtud vead või tähelepanuta jäänud küsimused võivad osutada piisavalt fundamentaalseteks, et muuta kogu projekti suunda või see üldse lõpetada.

5. Sise-eeskirjad koosta inimestele, mitte ametnikele
Loamenetluse protsessis ei ole vast bürokraatlikumana tunduvat tegevust kui sise-eeskirjade koostamine. Kohustuslike sisekordade ja protseduurireeglite arv võib olenevalt tegevusalast ulatuda kümnetesse.
Siiski ei maksa minna kergema vastupanu teed ning täita need dokumendid kuiva ja kantseliitliku tekstiga, püüdes ametnikele meeldida. Nutikam on võtta aega selleks, et kirjeldada ettevõtte sisemisi protsesse ning vastutus- ja käsuahelaid võimalikult lihtsalt ja lugejasõbralikult. Ideaalis võiks tulemuseks olla midagi käsiraamatute komplekti laadset, millest oleks praktilist tolku turuosalise enda juhatuse liikmetele ja töötajatele, ent millega jääks rahule ka finantsinspektsiooni nõudlik pilk.
Kui aega napib, tasub kasutada valdkonda hästi tundvate väliste õigusnõustajate abi. Samas peavad juhatus ja võtmetöötajad ka ise pidevalt kaasa mõtlema ja panustama, et sünniks midagi väärtuslikku.

6. Kui taotlus esitatud, varu kannatust
Viimaks on jõudnud kätte päev, mil tegevusloa või registreeringu taotlus koos sellele lisatud mahuka dokumendipakiga antakse finantsinspektsioonile üle. Sageli ootavad asutajad nüüd, et taotluse menetlemine ei kesta kauem kui paar nädalat, äärmisel juhul kuu, ning et finantsinspektsioonil on taotlejale vaid mõned üksikud küsimused-täpsustused. Reeglina on sellised ootused tegelikkusest väga kaugel.
On tavaline, et menetluse jooksul peab taotleja vastama sadadele küsimustele või tegema dokumentidesse kümneid parandusi ja täiendusi. Kogu protsess võib võtta aega kuid, mõnel juhul isegi kuni aasta. Sellegipoolest on tulevase turuosalise jaoks parim taktika olla alati läbipaistev, koostööaldis ja kannatlik ning kohelda iga vastatud küsimust ja kõrvaldatud puudust kui üht sammu lähemale positiivsele otsusele.

7. Pärast edukat menetlust valmistu argipäevaks
Isegi pärast seda, kui finantsinspektsioonilt laekub pikisilmi oodatud kiri tegevusloa väljastamise või registreeringu tegemise kohta, ei saa vastne finantsjärelevalve subjekt jääda vaevaga väljateenitud loorberitele puhkama. Selle asemel tuleb tal kaardistada kõik enda uue staatusega kaasnevad regulaarsed kohustused, sealhulgas ametiasutustele aruannete ja muu teabe esitamine, ning määrata ettevõtte sees kindlaks kohustuste täitmise eest vastutavad isikud.
Näiteks jääb pahatihti piisava tähelepanuta kohustus teavitada finantsinspektsiooni iga kord, kui täiustatakse teenust või muudetakse sise-eeskirju. Järelevalveasutuses pole küll mõtet näha ohtu, aga ka talle on parem minna vähemalt pool teed vastu kui liiga kauaks ootama jääda.

Artiklit saab lugeda ka Äripäevast