Olulised muudatused Läti koondumiste kontrollis

29.09.2016 Olulised muudatused Läti koondumiste kontrollis

Juunis jõustusid olulised muudatused Läti koondumiste kontrollis, mida tasuks teada kõigil sagedasti ühinemiste ja ülevõtmistega kokku puutuvatel ettevõtetel.

Siiani kehtis Lätis koondumiste kontrolli vajaduse tuvastamisel käibepõhise kriteeriumi kõrval ka turuosapõhine kriteerium. Selle kohaselt kontrolliti neid koondumisi, mille puhul mõne koondumise osalise turuosa ületas 40%. See kriteerium oli praktikas problemaatiline, sest turuosa suurus võib sageli olla vaieldav – see sõltub suuresti sellest, kuidas on määratud kaubaturg.

Juunis jõustunud muudatustega kaotati senine turuosapõhine kriteerium ja alles jäi üksnes koondumise osaliste käibest sõltuv kriteerium. Seega on praegu kehtivate reeglite kohaselt vaja koondumisele saada Läti konkurentsiameti luba juhul, kui
1) koondumise osaliste eelmise majandusaasta käive Lätis on kokku vähemalt 30 miljonit eurot ja
2) vähemalt kahe koondumise osalise eelmise majandusaasta käive Lätis on vähemalt 1,5 miljonit eurot.

Ka Eestis on uute reeglite kohaselt koondumise kontrolli loa vajalikkus sõltuvuses ainult koondumise osaliste eelmise majandusaasta käibest. Eestis on koondumise osaliste kogukäibe künnis siiski 6 miljonit eurot, mis on Läti määrast suurusjärgu võrra madalam. Teine kriteerium on Eestis Läti määrast veidi kõrgem Eestis peab koondumise kontrolli kohaldumiseks ületama vähemalt kahe koondumise osalise käive 2 miljonit eurot. Kuivõrd kogukäibe kriteerium on Lätis tunduvalt suurem kui Eestis, on tõenäoline, et Läti koondumiste kontrolli määrasid ületavaid tehinguid tuleb ette harvem.

Küll aga tasub Läti koondumiste kontrolli puhul silmas pidada uut reeglit. Nimelt, isegi kui eespool kirjeldatud käibekünnised ei ole ületatud, võib Läti konkurentsiamet siiski nõuda 12 kuu jooksul pärast tehingut koondumisteate esitamist juhul, kui on alust arvata, et koondumine võib konkurentsi kahjustada. Kui konkurentsiamet jõuab selliselt alustatud kontrollimenetluse tulemusel seisukohale, et koondumine tõepoolest kahjustab oluliselt konkurentsi, võib ta nõuda koondumise tühistamist.

Et sedalaadi täiendava kontrolli riske maandada, on koondumise osalistel võimalik esitada koondumise teade ka vabatahtlikult, ilma et koondumise kontrolli käibekünnised oleks ületatud. Sel juhul peab konkurentsiamet andma seisukoha koondumise kohta tavapärase koondumise kontrolli menetluse käigus. Kui amet otsustab kontrollimenetluse tulemusel koondumiseks loa anda, ei saa ta hiljem omal algatusel menetlust uuesti alustada ega koondumise tühistamist nõuda.

Erinevalt Lätist ei ole Eesti Konkurentsiametil koondumise käibekünnist mittetäitva koondumise korral õigust koondumist kontrollida ega nõuda koondumise tühistamist isegi juhul, kui koondumine tekitab olulisi konkurentsiprobleeme. Samas on olnud kuulda, et ka Eestis kaalutakse seniste koondumise kontrolli reeglite muutmist, kuid konkreetsemate ettepanekuteni pole seni veel jõutud.