Puudujäägid hanketingimustes vajavad kohest tähelepanu ja reageerimist

28.09.2021 Puudujäägid hanketingimustes vajavad kohest tähelepanu ja reageerimist

Liialt tihti näeme praktikas olukordi, kus pärast pakkumuste esitamist hankija otsuste üle vaidlemisel selgub, et probleem peitub hoopis ebaõnnestunud sõnastusega või läbi mõtlemata jäänud hanketingimuses. Selles etapis pole aga tingimusi enam võimalik muuta ning küsimus võib taanduda sellele, kas hankega on üleüldse võimalik jätkata. Riigihankeõigusele spetsialiseerunud advokaat Liisa Levandi selgitab lihtsat tõde, kui oluline on pöörata hanketingimustele tähelepanu juba hankemenetluse algfaasis.

Hanketingimused ei ole kivisse raiutud. Küll aga tuleb arvestada, et hanketingimuste muutmine on võimalik üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Pärast seda on tingimused siduvad nii hankijale kui pakkujale. Seda isegi juhul, kui hankija hanketingimuste puudujäägi ise hilisemas etapis tuvastab või juhib sellele tähelepanu mõni pakkujatest. Samuti puudub hankijal hiljem õigus hanketingimuste tähendust endale sobivamal viisil tõlgendama asuda, kui tingimuste algne formuleering selleks alust ei anna.

Teadmine, et hanketingimuste selgitamiseks ja muutmiseks on võimalik enne pakkumuste esitamist teha hankijale ettepanekuid, samuti hanketingimusi vaidlustada, ei ole midagi uuenduslikku ning ei tule ilmselt riigihangetes osalevatele ettevõtjatele üllatusena. Hanketingimuse puudujääk võib mh väljenduda näiteks selle ebatäpses määratluses või  vastuolulisuses seadusest tulenevate nõuetega või teiste hanketingimustega. Kõik sellised puudused põrkuvad ühel või teisel moel ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.

Ometigi on liialt sagedad juhud, mil pakkumuse ettevalmistamise virvarris ei saa hanketingimused piisavalt tähelepanu. On tõenäolisem, et puudulik hanketingimus saab vajaliku tähelepanu õigel ajal siis, kui see mõjutab otseselt ettevõtja võimalust hankel osaleda või tema võimekust sõlmitud lepingut hiljem täita. Küll aga võib jääda tähelepanuta suurem pilt – kuidas näiteks mõjutavad seatud kvalifitseerimistingimused pakkujate ringi või hindamiskriteeriumid pakkumuse edukuse väljavaateid.  

Ideaalses maailmas tuleks alati eelistada esmajoones rahumeelset konstruktiivset koostööd hankijaga ehk kasutada eelkõige võimalust juhtida hankija tähelepanu võimalikele murekohtadele riigihangete registri vahendusel selgitusi küsides või muutmiseks ettepanekuid tehes. Kui seejärel üksmeelt saavutada ei õnnestu, oleks järgmine samm lasta selle küsimuse üle otsustada riigihangete vaidlustuskomisjonil ja vajadusel kohtul.

Kahtlemata on selgituste küsimine ettevõtja jaoks odavam lahendus, sest erinevalt vaidlustus- ja kohtumenetlusest ei kaasne sellega menetluskulusid. Samas on mõistlik seda teed minna vaid juhul, kui ettevõtjale jääb pärast hankijalt vastuse saamist endiselt võimalus pöörduda vajadusel vaidlustuskomisjoni poole. Seaduses sätestatud rahuaeg selgituste küsimise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahel (reeglina kuus päeva) ning hanketingimuste vaidlustamiseks ettenähtud ajaline raamistik (riigihanke piirmäära ületava hanke puhul viis tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva) võib aga tekitada olukorra, kus ettevõtja seisab valiku ees kumba teed minna, kuivõrd mõlemat kitsas ajaline raamistik realiseerida ei võimalda. Seega tasub alati hoolikalt läbi mõelda, kumb variant on konkreetse hanke kontekstis otstarbekam.

Tähelepanelik tasub olla ka hankija antud selgituste sisu osas. Kehtiva seaduse kohaselt ei tohi hankija selgituste kaudu asuda hanketingimusi muutma. Kui hanketingimused vajavad muutmist, tuleb hankijal seda teha korrektselt ning reeglina pikendada ka pakkumuste esitamise tähtaega. Kui aga selgitusega täpsustatakse hanketingimuse sisu või selgitatakse, kuidas hankija tingimust tõlgendab, ning selline selgitus ei ole otseses vastuolus hanketingimustes sätestatuga, tuleb arvestada, et ka antud selgitus on edasises menetluses hankijale siduv.

Arusaadavalt ei ole alati võimalik enne hankija poolt hanketingimuste kohaldamist ammendavalt hinnata, kas riigihanke alusdokumendid vajaksid mingis osas parandamist või täpsustamist. Samuti tuleb arvestada, et hanketingimuste seadmine on hankija õigus ning lõputult pole võimalik ettevõtjatel selles osas kaasa rääkida. Küll aga tuleks kahtluste korral hankija tähelepanu puudustele igatahes juhtida, olgu selleks siis vajalik selgitustaotluse esitamine või tingimuse vaidlustamine. Lõppastmes saavad korrektselt sätestatud hanketingimustest ja sellest tulenevast läbipaistvamast koostööst kasu mõlemad osapooled.