Riigiabi põhitõed KOV-dele, ettevõtjate abistamine kriisis

15.04.2020 Riigiabi põhitõed KOV-dele, ettevõtjate abistamine kriisis

Eriolukorras ettevõtjate abistamiseks võetud KOV-de meetmed (nii lepingulistes suhetes kui ka avalik-õiguslikes suhetes) vajavad sageli riigiabi kontrolli, mistõttu tuleks meelde tuletada KOV-de seisukohast olulised riigiabi põhitõed.

Praeguses erakorralises olukorras tahavad paljud kohalikud omavalitsused (KOV) oma territooriumil tegutsevaid ettevõtteid aidata, tagamaks ettevõtjate jätkusuutlik tegevus, kriisist väljumine võimalikult tõhusalt ja töökohtade säilimine. KOV-de käsutuses ongi mitmeid võimalusi ettevõtjatele abistamiseks – alates avalik-õiguslikest meetmetest (nagu koormiste ja maksude vähendamine) kuni tsiviilõiguslike meetmeteni välja (nagu eraettevõtjatega sõlmitud lepingulistest kohustustest loobumine ja lepingute muutmine või kapitalisüstid KOV-de enda ettevõttesse). Abi võib väljenduda ka otsetoetuses KOV-de jaoks stateegiliselt vajalikele kuid kahju kannavanud ettevõtjatele. Samas, kuna teatud juhtudel võivad ka KOV-de meetmed endast kujutada riigiabi, siis tuleb vastavaid meetmeid alati korrektselt rakendada ning vajadusel Euroopa Komisjoni teavitada.

Euroopa Komisjonile tuleb teavitada meetmetest, mis kvalifitseeruvad riigiabina ja mille osas ei esine ühtegi sätestatud erandit teavitamiskohustuse vabastuseks (nt vähese tähtsusega abi, grupierandist tulenev abi). Riigiabiga on selles kontekstis tegemist juhul, kui meede vastab kõigile alljärgnevatele kriteeriumidele: tegemist on riigi (avalike) vahenditega; esineb majanduslik eelis; abil on valikuline iseloom ja abi omab mõju konkurentsile ja EL liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Nendest kriteeriumidest lähtuvalt on vajalik meelde tuletada paari põhitõde, mida on KOV-del eriti oluline teada enda finantside haldamisel ja tegevuse planeerimisel:

  1. Avalikud vahendid – Avalikud vahendid riigiabi kontekstis hõlmavad kõiki avaliku sektori vahendeid, sealhulgas KOV-de vahendeid.
  2. Ettevõtja olemasolu – Riigiabi eeskirju kohaldatakse üldjuhul vaid siis, kui abisaaja on ettevõtja, kuid Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt loetakse ettevõtjaks kõik majandustegevusega tegelevad üksused sõltumata nende õiguslikust seisundist ja nende rahastamise viisist. Teisisõnu, mistahes tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul, on majandustegevus. Järelikult kuulub riigiabi reeglite kohaldamisalasse ka kõikide selliste KOV-de omandis olevate ettevõtjate ja allüksuste toetamine, mis tegelevad turul kaupade ja teenuste pakkumisega. Ettevõtjana võivad kvalifitseeruda ka transpordi-, tervishoiu-, hooldeteenuse- või haridusteenust pakkuvad üksused ja seda sõltumata nende vormist (nt ka KOV-de ametid). Näiteks on Komisjon varasemalt oma otsuses SA.33846 kinnitanud, et ettevõtjaks, kelle toetamine kujutas endast riigiabi, oli Helsinki bussitranspordi ettevõte HKL Bussiliikenne, kuigi ta oli abi saamise hetkel sisuliselt Helsinki linna enda üksus/asutus.
  3. Eelise esinemine – Eeliseks on iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Seega hoolimata sellest, mil viisil KOV-de poolt antav abi kättesaadavaks tehakse (kapitalisüst, laen, otsetoetus, maksusoodustus, laen, garantii, mitterahalised hüvitised, varade, kaupade ja teenuste müük turuhinnast erineva hinnaga, kulude kandmine ettevõtja eest vmt), võib olla tegemist majandusliku eelisega.
  4. Valikulisus – Kui abi antakse teatud ettevõtjatele või teatud tegevuste toetamiseks, mitte kõigile ettevõtjatele ühetaoliselt, on valikulisuse tingimus reeglina täidetud.
  5. Mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele – Kohtupraktikas on mõju käsitletud laiendavalt. See tähendab ei ole vaja tõendada, et abil on tegelik mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele, piisab ka üksnes võimalusest, et riigiabi võib kõnealust kaubandust moonutada. Üksnes väga piiratud juhtudel on seega võimalik nentida, et kohaliku mõjuga äritegevus ei oma mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele.

Eelnevast tulenevalt ei pruugi kriisitingimustes antud töötajate töötasude kompensatsioonid ja maksusoodustused, mis kohalduvad kõigile ettevõtjatele ühetaoliselt, endast riigiabi üldse kujutada. Samuti ei ole ilmselt tegemist riigiabiga olukorras, kus KOV reageerib pandeemiast tulenevale majanduslikule olukorrale selliselt nagu seda teeks mõistik eraõiguslik ettevõtja või investor (ning teeb sellest tulenevalt näiteks oma tsiviillelpingutes muudatusi vastavalt turutingimustele või teeb turutingimustel oma ettevõtetesse ja ettevõtjatest allüksustesse investeeringuid ja kapitalisüste). Seevastu olukorras, kus avalik-õiguslikke maksuvabastusi, soodustusi, otsetoetusi antakse vaid teatud ettevõtjatele, võib tegemist olla riigiabiga, millest tuleks Euroopa Komisjoni teavitada. Samamoodi võib olla tegemist riigiabiga, kui KOV käitub eraõiguslikes suhetes selliselt nagu seda ei teeks erainvestor taolises olukorras (nt investeerib ettevõttesse kapitalisüsti abil olukorras, kus ettevõttest ei ole võimalik oodata mõistlikku tulukust, või lepib tsiviilõiguslikes lepingutes eraettevõtjatega kompromissi korras kokku tingimustes, millega ei nõustuks sarnases olukorras eraõiguslik lepingupartner tema asemel).

Selliselt tuleb KOV-dele südamele panna, et igasugust abistavat meedet tuleks enne selle rakendamist õiguslikult analüüsida, et tuvastada, kas võetav meede kujutab endast riigiabi või kas esineb riigiabist teavitamise erand ning vajadusel tuleb tingimata nõuetekohaselt Euroopa Komisjoni teavitada.

Triinu Järviste
Vandeadvokaat