Riigiabi reeglitesse tuli selgust

07.06.2016 Riigiabi reeglitesse tuli selgust

19. mail avalikustas Euroopa Komisjon kauaoodatud riigiabi mõiste teatise, mis toob riigiabi reeglitesse selgust. Teatisega ei kehtesta komisjon uusi reegleid, kuid selgitab põhjalikult lahti riigiabi mõiste erinevaid tahke puudutava Euroopa Kohtute senise praktika ja komisjoni enda seisukohad küsimuses, millal kujutab avalik rahastamine endast riigiabi.

Ka uues teatises antud selgituste valguses jääb muutumatuks põhimõte, et riigiabiga on tegu, kui on täidetud neli kriteeriumi: (i) riigi vahendid, (ii) majanduslik eelis, (iii) abi valikuline iseloom, (iv) mõju konkurentsile ja kaubandusele. Komisjon on käsitlenud teatises kõigi nende kriteeriumide erinevaid nüansse põhjalikult. Näiteks on majandusliku eelise olemasolu hindamisel otsustavaks küsimus, kas erainvestor oleks sarnases olukorras teinud samasuguse investeeringu kui riik. Kui ka erainvestor oleks sarnaselt käitunud, ei ole tegu riigiabiga. Mõistagi ei käitu erainvestorid alati ühtmoodi ja seega pole erainvestori testi rakendamine sugugi üheselt selge. Seetõttu on komisjoni teatises toodud selgitused väga vajalikud.

Riigiabiga seoses tekitab sageli vaidlusi veel see, kas riik täidab mingit valdkonda rahastades oma avalik-õiguslikku ülesannet või annab riigiabi. On valdkondi, mille puhul seda küsimust tavaliselt ei teki (nt kaitsevägi, piirivalve, korrakaitse, keskkonnakaitse), kuid leidub selliseidki valdkondi, kus riigiabi olemasolu sõltub paljuski riigi õiguskorra eripärast. Näiteks võib tervishoid, sotsiaalhoolekanne või haridus olla riigiti väga erinevalt korraldatud. Mõnes riigis ei kujuta nende valdkondade rahastamine endast riigiabi, kuid teistes riikides võivad riigiabi küsimused neis valdkondades olla asjakohased. Seepärast tuleks riigiabi tagasinõude riski maandamiseks need küsimused nii riigiabi saajatel kui ka andjatel alati põhjalikult läbi analüüsida. Ka selleks annab uus riigiabi teatis kasulikke juhiseid.

Teatises on pööratud erilist tähelepanu taristutega seotud küsimustele. Sel teemal on komisjon selgitanud, et kui avalike vahendite eest on rahastatud selliste taristute ehitamist, mis ei konkureeri teiste sarnaste taristutega (nt avalikud maanteed ja veeteed), ei ole tegu riigiabiga. Küll aga võib riigiabi küsimus tekkida selliste taristute rajamisel, mis konkureerivad teiste omataolistega (nt energia ja lairiba, aga ka lennujaamad ja sadamad). Komisjon selgitab ühtlasi, et taristute puhul on oluline asjaolu, kas selle operaatorid ja kasutajad tasuvad taristu kasutamise õiguse eest turuhinda, sest vastasel juhul võib jällegi tekkida riigiabi küsimus.

Uue teatise puhul ei saa märkimata jätta, et see on järjekordselt päris pikk (68 lk) ja sisutihe õiguslik dokument. Võib tekkida küsimus, kellele ja miks seda vaja on. Seda on vaja kõigile, kes saavad riigi, kohaliku omavalitsuse või riigiga seotud asutuse ressurssidest toetust või soodustust, aga ka neile, kes sellist soodustust ei saa, kuid kes näevad, et konkurent on seda saanud. Soodustuse saaja jaoks on risk, et kui tegu on siseturuga kokkusobimatu abiga, tuleb see hiljem koos intressidega tagasi maksta (nagu juhtus näiteks Estonian Airiga). Neile, kes on aga sattunud riigi poolt konkurendile antud soodustuste tõttu ebasoodsasse konkurentsiolukorda, annavad riigiabi reeglid võimaluse panna õigus maksma.