Riigiabi tagasinõuded saavad Eestis peagi uue õigusliku raamistiku

12.05.2021 Riigiabi tagasinõuded saavad Eestis peagi uue õigusliku raamistiku

Riigikogu menetluses on konkurentsiseaduse muutmise eelnõu, millega luuakse ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmiseks senisest selgemad riigisisesed reeglid. Muudatuste jõustumine lihtsustab tagasinõuete esitamist, eriti olukorras, kus puudub tagasinõude aluseks olev Euroopa Komisjon või Euroopa Kohtu otsus. Riigiabi saajate jaoks tähendab see aga, et kui saadud abi osutub ebaseaduslikuks või seda on väärkasutatud, on tagasinõude risk senisest suurem. Artiklis on antud ülevaade muudatuste põhjustest ja sisust.

Muudatuste taust

Muudatuste vajadus ilmnes seoses palju kõneainet tekitanud Eesti Pagari ja sellega seotud kohtuasjadega. Nende juhtumite puhul tuvastati, et mitmed EAS-i poolt antud toetused ei vastanud Euroopa Liidu riigiabieeskirjadele ja seetõttu osutusid vastavad toetused ebaseaduslikuks riigiabiks. Puudus aga Euroopa Komisjoni otsus, millega oleks nõutud ebaseadusliku abi tagasimaksmist. EAS asus ebaseaduslikult makstud toetusi omal algatusel tagasi nõudma, kuid kuna sellisteks tagasinõueteks on Eestis seni puudunud selge õiguslik alus, tekitasid EAS-i nõuded mitmeid kohtuvaidlusi nii seoses tagasinõude kohustuse olemasolu kui ka rakendatava intressi ja aegumistähtajaga. Ühes neist vaidlustest küsis Eesti kohus eelotsust Euroopa Kohtult.

5. märtsil 2019. a tegi Euroopa Kohus asjas C-349/17 otsuse, milles andis riigiabi andvatele asutustele edaspidiseks olulisi juhiseid, mis ongi olnud aluseks Riigikogu menetluses oleva eelnõu väljatöötamisele. Muuhulgas tulenes Euroopa Kohtu otsusest, et kui riigiabi on antud ebaseaduslikult, on liikmesriigi asutuse kohustuseks nõuda riigiabi omal algatusel tagasi ka ilma Euroopa Komisjoni vastavasisulise menetluseta.

Tagasinõude kohustuse sätestamine

Konkurentsiseadusest tulenes seni küll selge alus tagasinõude esitamiseks olukorras, kus Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile esitanud tagasinõude otsuse.[1] Kuid praegu ei reguleeri seadus neid juhte, kus Euroopa Komisjon ei ole abi tagasinõudmise otsust teinud. See on tekitanud riigiabi andjates kahtlusi, kas ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleks ka ilma Euroopa Komisjoni asjakohase otsuseta tagasi nõuda ning kas abi tagasinõudmine on sellisel juhul riigiabi andja kaalutlusotsus või mitte.

Kui abi andja on ise tuvastanud, et antud riigiabi on ebaseaduslik või väärkasutatud, tuleb Riigikogu menetluses olevate konkurentsiseaduse muudatuste kohaselt abi andjal edaspidi selline abi saajalt omal algatusel tagasi nõuda ning abi andjal puudub selles osas kaalutlusõigus.

Eelnõu seletuskirjas on rõhutatud, et muudatused ei reguleeri seda, kuidas peaksid riigiabi andjad jõudma järeldusteni, et antud abi on ebaseaduslik või väärkasutatud. Eestis ei ole riigisisest asutust, kes teostaks järelevalvet riigiabi andjate tegevuse üle. Samuti ei reguleeri seaduse muudatused seda, kuidas riigiabi andjad oma tegevuse üle järelevalvet peaksid teostama ega pane neile jooksvat järelevalvekohustust. See, kuidas selline järelevalve peaks toimuma, on iga riigiabi andja enda otsustada ja korraldada.

Tagasinõudel rakendatav intress

Muudatuste kohaselt sätestatakse riigiabi andjale kohustus ebaseaduslik või väärkasutatud abi tagasi nõuda koos intressidega, mida arvutatakse riigiabi väljamaksmisest või muul viisil riigiabi saajale kättesaadavaks tegemisest arvates kuni riigiabi tegeliku tagastamise kuupäevani. Seejuures kohaldatakse intressimäärale tulevikus samu reegleid, mida Euroopa Komisjoni menetluse korral. See tähendab, et intressimääraks on aastane protsendimäär, mille määrab kindlaks Euroopa Komisjon enne kalendriaasta algust.

Eriti rangeks teeb muudatustega sätestatava intressiarvestuse aga see, et intressimäärale kohaldatakse omakorda intressi (ehk arvestatakse nö liitintressi).

Tagasinõude täitmise tähtaeg

Muudatuste kohaselt tuleb riigiabi saajal tagasimaksmisele kuuluv riigiabi koos intressiga riigiabi andjale tagastada viivitamata, kuid mitte hiljem kui neli kuud tagasinõude kättesaamisest arvates. Üksnes erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib riigiabi andja tagasimakse tähtaega pikendada. See kehtestav põhimõte on samuti sarnane Euroopa Komisjoni riigiabi tagasinõudmise menetlusele.

Aegumine

Eelnõus sätestatakse, et riigiabi andjal on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Tähtaja kulgemine algab päevast, mil riigiabi saajale antakse ebaseaduslikku või väärkasutatud riigiabi kas üksikabina või abikava raames. Abikava raames antud abi puhul hakkab menetlustähtaeg kulgema hetkest, mil selle kava alusel antakse individuaalset abi. Selline kavandatav aegumise regulatsioon on analoogne Euroopa Komisjoni menetlusega.

Tagasinõue kui täitedokument

Muudatuste kohaselt on ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõue täitedokument. See tähendab, et kui riigiabi saaja ei maksa tagasimaksmisele kuuluvat abi tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul, saab riigiabi andja esitada nõude sundtäitmisele.

Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et riigiabi võib esineda erinevates vormides, mitte üksnes rahalise toetusena, vaid ka näiteks laenu, tagatise, kapitalisüsti või tsiviilõigusliku lepinguga kokkulepitud rahalises vääringus. Kui abi on antud eraõigusliku lepingu alusel, võivad abi tagasinõudmisel kuuluda kohaldamisele ka eraõiguse sätted, näiteks nõutakse ebaseaduslikult antud riigiabi tagasi ning muudetakse olemasoleva lepingu tingimusi selliselt, et abi andmine oleks edasiselt välistatud. Riigiabi andja kohustuseks on rakendada võimalikult kiiresti kõik vajalikud meetmed ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasimakse elluviimiseks.

Jõustumine

Lõpphääletus eelnõu kohta on praeguse seisuga kavandatud Riigikogu 19. mai päevakorda. Eelnõu jõustumine on viimaste muudatusettepanekute kohaselt kavandatud 1. juuliks. Seega, kui menetlus Riigikogus sujub praeguste plaanide kohaselt, jõustuvad eelkirjeldatud muudatused selle aasta 1. juulist.

 

[1] Eesti kohta on Euroopa Komisjon teinud senini kaks ebaseaduslikuks tunnistatud abi tagasinõudmise otsust (komisjoni otsus SA.35956 (2013/C) ja SA.36868 (2014/C) – AS Estonian Air, ja komisjoni otsus SA.39182 (2017/C) – Tartu Agro).