Riigihangete reeglid eriolukorras

15.04.2020 Riigihangete reeglid eriolukorras

KOV avaliku sektori hankijana ei tohi ka koroonaviirusest tingitud eriolukorras unustada riigihangete reegleid, kuid ainuüksi reeglites endis on küllaldaselt paindlikkust, et muutunud oludes parimal viisil hankeid läbi viia ja neid edukalt täita.

Euroopa Komisjon avaldas 01.04.2020 suunised riigihangete raamistiku kasutamise kohta COVID-19 kriisiga seotud hädaolukorras, millega on avaliku sektori hankijatele rida suuniseid hankelepingute kiireks sõlmimiseks üldiste tähtaegade olulise lühendamisega või kaaluda üldse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust või ka alternatiivseid lahendusi.

Omakorda Riigikogu menetluses oleva nn koroona-kobareelnõuga (pika nimega “Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)”) muudetakse muuhulgas ka kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, nähes ette ajutise meetmena aastateks 2020 ja 2021 kohalike omavalitsuse üksuste lubatava netovõlakoormuse suurenemise. Sellega soovib seadusandja võimaldada kohaliku omavalitsuse üksustel suurendada netovõlakoormust, et COVID-19 haigust põhjustava koroonaviirusest tingitud eriolukorras ja sellele järgneval perioodil võimaldada KOV-idel võtta suuremas mahus laenu majanduse elavdamiseks mõeldud investeeringute tegemiseks.

Kas need muudatused tähendavad KOV-idele rohelist tuld lihtsamate ja kiiremate hangete korraldamisele?

Kokkuvõtlik vastus on eitav – lepinguid ei saa siiski sõlmida kiirustades ja menetlusreegleid järgimata. Veelgi enam, avaliku sektori hankijana peab KOV riigihangete läbiviimisel jätkuvalt silmas pidama riigihangete seadust ja Euroopa Liidu direktiividest tulenevaid reegleid. Küll on reeglites küllaldaselt paindlikkust, mida on võimalik ja tuleb ära kasutada muutunud oludes. Peatume järgnevalt peamistel momentidel.

  • Uute hangete kavandamine

Enne uue hanke väljakuulutamist soovitame hankijal endalt küsida, kas muutunud oludes on kavandatav hange jätkuvalt vajalik ja võimalik. Kindlasti tuleb mõelda sellele, kas on vaja hankemenetlust edasi lükata või tähtaegu pikendada, kui see aitaks võimalikel pakkkujatel kohaneda kriisijärgsete oludega ja parandaks hankemenetluses konkurentsi ning tagaks hilisemalt ka edukama hankelepingu täitmise. Samal põhjendusel võib olla vajalik ka pakkumuste esitamise tähtaega pikendada. Samuti tuleb läbi mõelda, milliseid kvalifitseerimistingimusi seada, sest kriisist tulenevalt ja selle järgselt võivad varasemate aastatega võrreldes tavapärased kriteeriumid olla ülemäärased.  Ka pakkumuste tagatiste küsimise osas tuleks mõelda, kas need on vajalikud. Ühtlasi tuleb küsida, kas rahastamise osas võib tekkida tõrkeid. Eriolukorra ajal on soovitatav vältida protseduure, mis nõuavad füüsilist kohalolekut (objektiga kohapeal tutvumine, läbirääkimised). Kui need on siiski hädavajalikud, tuleb leida kõige ohutumad viisid.

NB! Mõnevõrra erinev on olukord kiireloomuliste hangetega. Eespool viidatud Euroopa Komisjoni suunised rõhutavad, et hankedirektiiv annab kiireloomulistel juhtudel võimaluse hankelepingu kiireks sõlmimiseks üldiste tähtaegade olulise lühendamisega (miinimumtähtaeg avatud hankemenetluses on 35 päeva asemel 15 päeva, piiratud hankemenetluses taotluse esitamiseks 30 päeva asemel 15 päeva ja pakkumuse esitamiseks 30 päeva asemel 10 päeva). Ka riigihangete seaduse § 93 lõike 2 punkt 2, § 94 lõige 4 punkt 2 ja 174 lõige 3 annavad võimaluse pakkumuste esitamise tähtaja lühendamiseks objektiivsetele kiireloomulistele asjaoludele tuginedes. Nagu suunistes on rõhutatud, siis oluline on jätkuvalt, et ka kiirendatud avatud või piiratud menetluse puhul järgitakse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid ning tagatakse konkurents isegi kiireloomulistes olukordades. 

Kui tähtaegade lühendamine ei ole piisav, on võimalik kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ehk otsehanke menetlust, kuid sellisel juhul peab hankelepingu kiire sõlmimine olema vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada riigihangetes pakkumuste ja taotluste esitamise tähtaegadest. Tegemist on siiski väga erandliku võimalusega ning hankija peab põhjalikult kaaluma selle menetluse kasutamist. Ka Euroopa Komisjoni suunistes on seda menetlust nimetatud kui lünga katmist kuni püsivama lahenduse leidmiseni. Eriolukorrast tulenevaid kiireloomulisi hankeid on võimalik küll selgitada kiiruse ja hankijast sõltumatute ettenägematute sündmustega, kuid põhjendusi vajavad argumendid, miks ei ole võimalik rakendada konkurentsile avatud hankemenetlusi, kasvõi tähtaegu lühendades. Vastasel juhul riskib hankija hankelepingu kehtivusega, sest tühine on otseleping, kui selle sõlmimiseks kasutatud menetlus antud olukorras ei olnud lubatav.

  • Käimasolevad hankemenetlused

Juba avaldatud hankemenetluste puhul tuleb tõsiselt läbi mõelda riskid, mida võivad eriolukord ja sellest tulenevad mõjud kaasa tuua. Kas pakkumused sobivad uutes oludes? Kas tähtajad on realistlikud? Kas rahastamistingimused jätkuvalt kehtivad? Kui hankija jaoks on selge, et enne kriisi alustatud hankemenetlusega ei ole võimalik lõpuni minna, ei ole välistatud seegi, et hankijal tuleb teha otsus hanke kehtetuks tunnistamiseks.

Hankija peab arvestama ka sellega, et kuigi Maksu- ja Tolliamet ei avalikusta praegu enam avalikult võlglasi, siis maksuvõlaga pakkujaga hankelepingu sõlmimine pole jätkuvalt võimalik. Seega tuleb hankijal kontrollida pakkujate maksuvõlgnevuste puudumist. Küll saab hankija, nagu varemgi, anda pakkujale kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks või erandlikult sõlmida hankelepingu siiski ka maksuvõlaga pakkujaga, kui hankepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel ja pakkuja või taotleja kõrvaldamisel jääks hankeleping sõlmima. 

Hankijad võivad lähiaegadel olla vastamisi ka varasemast rohkem olukordadega, kus edukas pakkuja on pankrotis või likvideerimisel või kelle suhtes äritegevus on peatatud ning keda võib sel alusel hankemenetlusest kõrvaldada. Tegemist ei ole aga kohustusliku kõrvaldamise alusega ning hankijal tuleb hinnata, kas sellise pakkujaga on võimalik siiski leping sõlmida tulenevalt lepingu esemest ja iseloomust.

Jätkuvalt tuleb nii uute kui käimasolevate hangete puhul arvestada, et pakkujatel on võimalik vaidlustada hankija dokumente ja otsuseid. Vaidlustamistähtajad ei ole muutunud.

Ka on hankijal jätkuvalt kohustus kohaldada ooteaega enne lepingu sõlmimist ning ooteaega rikkudes sõlmitud leping on tühine. 

  • Hankelepingute täitmine

Ka hankelepingute täitmine peaks jätkuma vanaviisi, kui just koroonaviirusest ja sellest tingitud eriolukorrast ei tulene takistusi lepingute täitmisele. Arvatavasti on hoolsad pakkujad juba ka hankijaid ette hoiatanud võimalikest takistustest ja viivitustest. Kui aga ka tegelikult jõuab olukord selleni, et täitmine on väidetavalt takistatud vääramatu jõu tõttu, tuleb hankijal veenduda, et ka tegelikult takistab vääramatu jõud lepingu täitmist. Vastavaid asjaolusid tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi ning see nõuab majanduslikku ja õiguslikku hinnangut.

Kui eriolukorra ja piirangute tulemusena tekib vajadus siiski hankelepingut muuta, ei tohi hankelepingu muutmisel unustada ära riigihangete seaduse §-st 123 tulenevaid nõudeid. Hankelepingute muutmise võimaluste juures tuleb aga igal juhul arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega ning lepingu sõnastusega.

Triin Kaurov
Assotsieerunud partner
Regulatiivi töögrupi juht