Riigikohus mõistis vandeadvokaat Dmitri Teplõhhi kaitsealuse, võimuliialduses süüdistatud politseiametniku, õigeks

18.06.2020 Riigikohus mõistis vandeadvokaat Dmitri Teplõhhi kaitsealuse, võimuliialduses süüdistatud politseiametniku, õigeks

Mul on ülihea meel, et Riigikohus on teinud selles asjas õigeksmõistva otsuse. Ma hakkasin isikut kaitsma alles siis, kui tema suhtes langetas juba ringkonnakohus otsuse, millega jättis maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamata. Kui asi jõuab kohtumenetluses nii kaugele, on üldjuhul raske midagi ette võtta. Kuid vaatamata sellele saime õigeksmõistva lahendi kätte ja see on hea.

Riigikohus lõppastmes nõustus seisukohaga, et kohtud on vääralt kohaldanud materiaalõigust. Ehkki süüdistatava teine jalalöök oli ebaproportsionaalne KorS § 7 mõistes, ei ületanud see juhtumi faktilisi asjaolusid kogumis hinnates sellist piiri, mille puhul saaks rääkida füüsilise jõu ebaseaduslikust kasutamisest KarS § 291 lg 1 tähenduses. Niisiis ei saa sündmusele tervikhinnangut andes käsitada süüdistatava jõukasutust ebaseaduslikuna KarS § 291 lg 1 tähenduses ja ta tuleb mõista võimuliialduse süüdistuses õigeks.

Jättes kõrvale muud õiguslikud aspektid, pean vajalikuks rõhutada järgmist:

Riigikohtu kolleegium nõustus kohtute käsitlusega, et süüdistatav kasutas füüsilist jõudu KorS § 7 tähenduses ülemäära, kuid see ei anna aga veel alust järelduseks, et M. Tenin pani toime kuriteo. Vandeadvokaadina pean ma küll aktsepteerima jõustunud kohtulahendit, kuid erinevalt kohtutest leian jätkuvalt, et Mark Tenini poolt oli jõu kasutamine sellises situatsioonis täies ulatuses lubatud, põhjendatud ja proportsionaalne.

Nimelt ATV-d juhtinud isik mitte üksnes ei jätnud politsei peatumismärguandele reageerimata ja hakkas politseisõiduki eest ära sõitma, vaid tagaajamise lõpus tekitas ta juba otse vahetu ohtu teise politseiametniku (s.o Mark Tenini paarimehe) elule. ATV juht selgitas kohtus, et ta sõitis viimaks riivamisi vastu puud ja ATV mootor suri välja. Sellest hoolimata ei kavatsenud ta peale õnnetust sündmuskohale jääda: ta üritas mootori sisse lülitada, see õnnestus, ja ta proovis edasi sõita. Samal ajal tormas politseiautost välja Mark Tenini paarimees, jooksis ATV poole ja jäi selle ette seisma. Maakohtu hinnangul ei olnud videosalvestisel näha mitte midagi, mis andnuks politseiametnikele selge signaali sellest, et ATV juht on vastupanu lõpetanud.

Mark Tenin jõudis ATV juhi juurde alles siis, kui ATV mootor uuesti töötas ja Tenini paarimees seisis juba ATV ees. Tenin lõi ATV juhti jalaga, seejärel tõmbas ta ATV pealt maha ja samal ajal lõi talle teist korda jalaga kõhtu, keeras ta kõhuli ja pani talle käerauad.

Nagu maakohus märkis oma kohtuotsuses, siis süüdistuse loogika seisnes selles, et „esimese [löögi] tegemine oli kantud taktikalisest vajadusest [juhi] ATV-lt füüsiliselt eemaldada: ATV mootor töötas, [juht] ei jätnud politseinikele ühtegi selget signaali (mootori välja lülitamine, käte pea kohale tõstmine, kiivri peast võtmine), mis viidanuks sellele, et tal on kavas politseiametnike korraldustele alluda ning edaspidi piisab tema puhul suulistest korraldustest“. Prokuratuuri ja maakohtu hinnangul ei olnud Mark Tenini teine jalalöök siiski vajalik, st teisisõnu oli see ebaseaduslik.

Esiteks oli võimatu nõustuda maakohtu seisukohaga, et „nii ei oleks kohtu arvates süüdistatavale mitte mingilgi moel jalalöök ette heidetav olukorras, kus [ATV juht] oleks [teise politseiniku] ATV-ga riivanud või nähtuks videosalvestiselt, et külili kukkunud [ATV juht] ründab või vähemalt üritab süüdistatavat aktiivselt rünnata. Kohtu hinnangul on mõistlik eeldada, et relva haarata sooviv isik üritab lisaks selle põuest otsimisele vabade jäsemetega (nt jalgadega) vähem või rohkem sihipäraselt politseiniku suunas rapsida“. Riigikohus märkis on, et „ajaliselt toimus teine jalalöök sisuliselt kohe esimese löögi järel, kuid süüdistataval polnud siiski põhjust arvata, et maha kukkunud kannatanu jätkab kohe sellise vastupanu osutamist, mille tõttu on tarvis teda enne ründe vältimiseks jalaga arvestatava tugevusega lüüa“.

Korrakaitseseaduses on sätestatud mõiste „vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise olukord“, mis võimaldab lõppastmes rakendada politseiametnikul vahetut sundi (sh füüsilist jõudu). See mõiste ei nõua, et tegu oleks jõudnud juba ründeni, vaid nõuab just seda, et on olemas suur tõenäosus, et rünne kohe algab. Teisisõnu ei pea ametnik ootama, kas eelduslikult „relva haarata sooviv isik“ üritab seda teha või mitte. On üldteada, et relva väljavõtmisele kulub sekundi murdosa.

Kui nõuda ametnikult, et vahetu sunni kasutamiseks potentsiaalselt ohtliku inimese suhtes ja seda juba varem tekkinud ohtlikus olukorras peab ametnik ootama relva haaramist, siis sellises olukorras muutub ametniku ellujäämise tõenäosus olematuks ning sõltub pigem juhusest. Viimane ei ole aga seadusandja tahe ja eesmärk korrakaitseseaduse (KorS) sätestamisel.

Teiseks oli võimatu nõustuda selles asjas kohtute seisukohaga, et peale juhi ATV-lt mahatõmbamist langes oht ära või oht muutus oluliselt väiksemaks.

Jõu kasutamine on põhjendatud nii kaua, kuni oht kaob täielikult. Oht ei pärine sellises olukorras mitte töötavast ATV-st, vaid selle juhist (inimesest), ja olukorras, kus juht kui ohtlik inimene on ATV-st kõrvale lükatud, kuid ei ole veel kontrolli alla saadud, ei ole ohuolukord kadunud. See kaob sellises olukorras alles siis, kui kõrgendatud ohtu avaldanud isik on saadud täielikult kontrolli alla ja igasugune (isegi teoreetiline) vastupanu on välistatud. Nii on näiteks juhul, kui tema käed on pandud käeraudadesse ja tema suhtes on tehtud turvakontroll.

Nagu nähtub asja asjaoludest, ei soovinudki isik lõpetada ohtlikku tegevust, vaid temast ja tema käitumisest tulenev oht kasvas aina suuremaks. Sellises olukorras on isiku järgmine samm ettearvamatu. Olukorra kriitilisust arvestades ei saanud olla politseiametnikul muud valikut, kui kasutada vahetut sundi (füüsilist jõudu). Võttes arvesse, et see ei tekitanud kannatanule ülisuurt kehavigastust, oli Mark Tenini poolt jõu kasutamine täies ulatuses lubatav, ehk vajalik ja proportsionaalne.

Dmitri Teplohh uus v2

Dmitri Teplõhh, vandeadvokaat

Meediakajastus:

ERR: Riigikohus: igasugune politseiametniku vägivald ei ole kuritegu