Taristuettevõtjaid ootab ees järelevalvetasu

27.10.2021 Taristuettevõtjaid ootab ees järelevalvetasu

Riigikogu menetluses on konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ehk lühidalt järelevalvetasude eelnõu. Selle muudatusega on kavas kehtestada taristuettevõtjatele (elektrivõrgu-, gaasivõrgu-, vee-, kaugkütte- ja postettevõtted, sadamad ja lennujaam) järelevalvetasud, mille arvelt hakatakse rahastama Konkurentsiametit. Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud muudatuste sisu ja mõju.

Järelevalvetasu määr

Eelnõu kohaselt peavad hinnakooskõlastamise kohustusega teenuste osutajad nagu elektrivõrgu-, gaasivõrgu-, vee- ja kaugkütteettevõtted ning universaalse postiteenuse osutaja hakkama tulevikus maksma järelevalvetasu 0,2% reguleeritud teenuse müügitulust. Lennujaama haldaja ja sadamate pidajad, kelle tegevuse üle teostatava kontrolli ulatus on väiksem, hakkavad järelevalvetasu maksma 0,02% reguleeritud teenuse müügitulust.

Eelnõu seletuskirja kohaselt kujuneks kogutava järelevalvetasu orienteeruv suurus eri sektorites järgmiselt:

1 v3

Tasu maksmise kord

Järelevalvetasu maksmise korraldused esitab Konkurentsiamet väljastatud haldusaktide ja ettevõtjate poolt müügitulu kohta esitatavate deklaratsioonide alusel kord aastas 31. augustil ning tasu tuleb maksta hiljemalt 30. septembriks.

Muudatuste mõjud taristuettevõtjatele ja tarbijatele

Järelevalvetasu maksmise kohustus pannakse küll taristuettevõtetele, kuid seletuskirja kohaselt on ettevõtetel võimalik järelevalvetasu lülitada osutatavate teenuste hinda ning seejuures ei pea võrguettevõtjad oma muid tegevuskulusid vähendama.

Järelevalvetasu teenuste hinda lülitamisel kandub kulu seega edasi lõpptarbijatele. Eelnõu koostajate hinnangul on mõju tarbijatele siiski tagasihoidlik. Seletuskirja kohaselt arvutas Konkurentsiamet hinnangulise teenuste kallinemise mõju 3-liikmelisele leibkonnale, kes elab 3-toalises korteris ning tarbib vett, elektrit ja kaugkütet. Sõltuvalt teenustest suurenevad sellise leibkonna kulud 14,2–33,3 senti kuus, mis moodustab sellise leibkonna senistest kuludest 0,17–0,26%.

Olulised muutused väiksematele vee-ettevõtjatele

Enim mõjutab eelnõu väiksemaid vee-ettevõtjaid, kes on seni tegutsenud kohalike omavalitsuste hinnakontrolli all. Eelnõuga muudetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust (ÜVVKS) ning määratakse edaspidi kõigi vee-ettevõtjate hinnaregulatsioon Konkurentsiameti kontrolli alla.

Milleks kogutav raha kulub?

Kavandatava mudeli rakendamisel kujuneks Konkurentsiameti täiendavaks rahastuseks 700 000 eurot. Majandusregulaatori tegevust finantseeritakse järelevalvetasudest 1 600 000 euro ning konkurentsijärelevalvet riigieelarvest 1 100 000 euro ulatuses. Seega, Konkurentsiameti eelarve hakkab olema kokku 2 700 000 eurot. Kasvava eelarve arvelt on kavas laiendada Konkurentsiameti personali ning kasvatada ka ameti digivõimekust. Nii ongi Konkurentsiamet juba välja kuulutanud hanke (vt lähemalt siit) hindade kontrollimise tarkvara ehk hinnakrati arendamiseks, mis loodetavasti aitab ka tööjõuressursse senisest tõhusamalt rakendada.

Millal jõustub?

Eelnõu võeti Riigikogu menetlusse 28.09.2021 ning hetkel ei ole veel teada, millises ajagraafikus see Riigikogus menetlusetapid läbib. Kuid eelnõu jõustumise ajaks on kavandatud 01.01.2022. Eelnõu alusel järelevalvetasu maksmise kohustus tekib ettevõtjatel 1. septembrist 2022, kuid pärast seda, kui Konkurentsiamet on neile esitanud korralduse järelevalvetasu maksmiseks.

Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad Riigikogu kodulehel siin.