Töö puudumisel on tööandjal siiski kohustused

04.01.2023 Töö puudumisel on tööandjal siiski kohustused

Viimastel aastatel oleme liikunud kriisist kriisi. Energiakriis ja sisendhindade tõus sunnib paljusid ettevõtjaid oma tegevusmahtusid vähendama või oma tegevust muul viisil ümber korraldama. See mõjutab paratamatult töösuhteid ning võib tähendada väiksemas või suuremas mahus tööseisakuid. Tuletame alljärgnevalt meelde, millised õigused ja kohustused on tööandjatel olukorras, kus neil ei ole töötajatele ajutiselt tööd anda.

Tööseisaku mõistet ükski kehtiv seadus ei defineeri. Vastav mõiste oli sätestatud vanas töölepingu seaduses (TLS), mis kehtis enne 01.07.2009. Tööseisakut defineeriti seal kui töö seiskumist töö tegemiseks vajalike organisatsiooniliste või tehniliste tingimuste puudumise, vääramatu jõu või muude asjaolude tõttu. Tänapäeval peame tööseisaku all silmas töö mitteandmise olukorda ehk kui töövõimeline ja töö tegemiseks valmis olev töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd või teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut (TLS § 35).

Tööandja, kel pole võimalik pakkuda töötajale ajutiselt tööd kokkulepitud mahus või ei ole teatud ajavahemiku jooksul üldse võimalik tööd pakkuda, peaks teadma järgmisi põhilisi reegleid ja võimalusi.

Kui tööd pole anda, siis tasu tuleb ikka maksta

Töötajale tuleb tasu maksta alati, kui töö tegemine on takistatud töötajast mittetuleneval põhjusel ning töötaja on töötamiseks võimeline ja töö tegemiseks valmis, olenemata sellest, millises mahus töö tegemine takistatud on. Näiteks olukorras, kus tööandjal on kokkulepitud 40 tunni asemel nädalas võimalik tööd anda vaid 30 tunni ulatuses, tuleb töötajale maksta tasu ka 10 tunni eest, mil tööandjal tööd anda polnud. Tööandjal ei ole tasu maksmise kohustust vaid olukorras, kus töö jääb andmata töötaja süül.

Maksta tuleb keskmist töötasu

Tööseisaku aja eest tuleb maksta keskmist kalendaarset tööpäevatasu või keskmist tunnitasu. See on reegel, mis kipub tööandjatel ununema – jäetakse keskmine töötasu välja arvestamata ning jätkatakse kokkulepitud töötasu maksmist. Töötasu säilitamine ehk töölepingus kokkulepitud töötasu maksmine on seadusega kooskõlas aga üksnes olukorras, kus keskmine töötasu oleks väiksem kui kokkulepitud töötasu ehk kokkulepitud töötasu oleks töötaja jaoks soodsam.
/.../

Täispikka artiklit saab lugeda raamatupidamisuudised.ee lehelt