Toetuse saaja kohustused riigihangete läbiviimisel

27.09.2016 Toetuse saaja kohustused riigihangete läbiviimisel

Struktuuritoetuste senise statistika kohaselt põhjustavad riigihangetega seotud rikkumised kõige suurema osakaalu toetuste tagasinõuetest. Seetõttu on riskide maandamiseks oluline teadvustada toetuse arvel soetusi tehes riigihangetele kohalduvaid reegleid.

Kristina Laarmaa, vandeadvokaat

Esmatasandi tervisekeskuste meetme raames on esmalt vaja eristada, kas toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses või mitte. Seaduse tähenduses hankijana määratletav toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seaduses sätestatud korda täies mahus. Ent riigihangete üldpõhimõtteid on kohustatud järgima ka need toetuse saajad, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankijad juhul, kui asjaomase teenuse, asja või ehitustöö maksumus ületab 5000 eurot. Seejuures on riigihangete üldpõhimõtete sisustamine toetuse saajate poolt üks enimvaieldud teemasid toetuste tagasinõuete puhul.

Üks enimlevinud vaidlusküsimusi toetuse tagasinõuetes on ka hankeobjektide eeldatava maksumuse määramine ja maksumuste summeerimine, kuna sellest sõltub kohaldatav hankerežiim ja toetuse saaja kohustuste määr. Eeldatava maksumuse määramise reeglid on riigihangete seaduses ebamäärased, kuna seadus keelab hanke kunstliku osadeks jagamise eesmärgiga vältida riigihangete reeglite rakendamist ning seaduse kohaselt tuleb summeerida kõik selliste teenuste, ehitustööde ja asjade maksumused, mis toimivad funktsionaalselt koos või on suunatud sama eesmärgi saavutamisele. Praktikas on omajagu vaidlusi põhjustanud küsimus, kui laialt võib tõlgendada maksumuste summeerimise reeglit – ühest vastust ei tulene paraku ei kohtupraktikast ega ka Rahandusministeeriumi juhistest.

Teine oluline vaidlusküsimus on hankelepingu muutmise lubatavuse piirid. See puudutab muu hulgas lepinguliste tähtaegade muudatusi (isegi juhul, kui lepingu täitmise periood sellest ei muutu), reservi kasutamise tingimusi ja hanke mahtu kuulunud tööde koosseisu muutmist. Praegu veel kehtivas riigihangete seaduses sätestatakse hankelepingu muutmine erandlikuna, seevastu uued Euroopa Liidu hankedirektiivid ja uus riigihangete seadus näevad siin ette suuri muudatusi.

Kolmas probleemide ring seondub hankedokumentide või hankija otsuste õigusvastasusega. Tasub tähele panna, et hanketingimuste või hankija otsuste õigusvastasus võib tingida toetuse tagasinõude isegi siis, kui sellekohased dokumendid on saadetud rakendusüksusele enne tutvumiseks ning vaidlustusi ei ole esitatud.

Siinkohal peavad toetuse saajad olema iseäranis hoolsad lähiajal, sest eeldatavasti 2017. aastal jõustuva uue riigihangete seadusega muutuvad riigihangetega seotud nõuded tervikuna märkimisväärselt. Sel põhjusel ei pruugi rakendusüksuse nõustamisfunktsioon olla uue seaduse rakendamise vähese praktika tõttu vähemalt esialgu kuigi tõhus. Samas liikmesriigi kohustus riigihangete regulatsiooniga vastuolus tehtud soetuste arvelt makstud toetused tagasi nõuda tuleneb Euroopa Liidu õigusest sõltumata sellest, kas rakendusüksus ise on toetuse saajale vastuolulist või suisa vastupidist hankealast nõu andnud (nagu paraku praktikas ka korduvalt juhtunud on).
Kokkuvõtvalt on toetuste tagasinõuete (ja halvemal juhul toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise) riski maandamiseks tungivalt soovitatav teostada vähemalt olulisimate toetuse arvelt tehtavate hangete puhul lisakontroll nii hankedokumentatsiooni kui ka hankija otsuste üle, kuna toetuse tagasinõude menetluses ei ole valdav osa riigihanke-alaseid minetusi enam heastatavad.