Triinu Järviste: ehk ongi üks "korralik" energiakriis see, mis vaja

05.10.2022 Triinu Järviste: ehk ongi üks "korralik" energiakriis see, mis vaja

Energiakriis võiks olla tõukeks, mis lõpuks äratab nii üksikisiku, ettevõtjad kui ka ametnikud ja poliitikud ning paneb taastuvenergia projektid päriselt sündima ja jänni jäänud regulatiivse keskkonna toimima, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic energia valdkonna vandeadvokaat Triinu Järviste.

Paar päeva tagasi jõudsid Euroopa Liidu energeetikaministrid poliitilisele kokkuleppele määruse ettepaneku suhtes, millega muu hulgas kehtestataks meetmed energiatootjate maksustamiseks ja tulu ümberjaotamiseks lõpptarbijatele. Ent kas taoliste meetmetega tuleks energiatootjaid karistada? Kuidas saaks praegust energiakriisi rohepöörde eesmärkidel hoopis ära kasutada?

Energiakriis ei takista rohepööret, vastupidi!

Praeguses energiakriisis on taastuvenergia osakaal meie energiatoodangus olulisem kui kunagi varem. Nord Pooli elektriturg põhineb ju ühtse hinna põhimõttel ning kui taastuvenergiast ei jagu, et nõudlust ära katta, sisenevad turule fossiilsetel kütustel põhinevad elektrijaamad, mille hind on oluliselt kõrgem. Need sisenevad turule ka Ukraina sõja tõttu.

Rohepööre ja taastuvenergia on üksikisiku tasemel tõusva tähtsusega teemad juba ajast, kui kliima soojenemine laialdasemalt omaks võeti. Ent nüüd, mil Vene gaasi enam ei osteta ja elektri hind saavutab uusi kõrgusi, muutub taastuvenergia küsimus kriipivalt tähtsaks iga inimese rahakoti jaoks.

Kui Eesti Energia pani Narva põlevkivijaamad täiskoormusel tööle, võis jääda mulje, et energiakriis viib meid taastuvenergia osas nulli tagasi. Ma ei usu, et praegune energiakriis takistaks rohepööret. Vastupidi – taastuvenergia ei ole olnud kunagi popim kui praegu.

Pea kõik eestlased on viimase poole aastaga saanud omamoodi energeetikaekspertideks. Ilmselt on üks enim guugeldatud fraase praegu Eestis "Nord Pooli hinna kujunemine".
Samuti paistavad taastuvenergia projektide äriplaanid praegu eriti sädelevatena. Investorite huvi taastuvenergia projektide suhtes näib olevat erakordselt kõrge. Kõik tahavad taastuvenergia pirukast tükikest. Samas on taastuvenergia projektidel ka riskid.

Tuul ei ole kriisis süüdi

Äsja avaldatud Euroopa Liidu Nõukogu kokkulepe näeb ette määruse kehtestamise, mille kohaselt on turutulude ülempiir 180 eurot/MWh elektritootjatele, kes kasutavad elektrienergia tootmiseks nn inframarginaalseid tehnoloogiaid, nagu taastuvad energiaallikad, tuumaenergia ja pruunsüsi. Põhjuseks see, et niisugused ettevõtjad on viimastel kuudel saavutanud ootamatult suurt rahalist kasu, ilma et nende tegevuskulud oleksid suurenenud.

Kokku lepiti ka kohustusliku ajutise solidaarsusmaksu kehtestamises toornafta-, maagaasi-, söe- ja rafineerimistehaste sektorites tegutsevatele ettevõtetele. Ka Norra valitsus hakkab septembri lõpus avalikustatud ettepanekute kohaselt 2023. aastal maksustama maismaa tuule- ja hüdroenergiat.
Samas ei ole taastuvenergia süüdi kõrgustesse tõusvates elektrihindades. Taolised meetmed haavavad aga oluliselt investorite ja arendajate investeerimishuvi taastuvenergiasse. Jah, just nende samade ettevõtjate, kes uusi tootmisvõimsusi finantseerima peaks. Teatav vastuolu, eks.

Peame tähele panema, et elektrihinna osas lühiajalist kasu otsides ei teeks me turu usaldusväärsusele pikaajalist kahju. Energiakriisi valguses peaks hoopis kiirendama taastuvenergia projektide realiseerumist.

Mis oleks, kui ...

Võiks ju jääda kiruma: miks ei ole riik suutnud kõike seda ennetada ja taastuvenergiat juba piisaval määral turule tuua? See oleks meid ju praeguses kriisis oluliselt aidanud. Aga ehk on just üks "korralik" energiakriis see, mis vaja, et regulatiivsed takistused uute tootmisvõimsuste turule tulekul nüüd ka päriselt kõrvaldatud saaksid.

Vastu on võetud taastuvenergia direktiiv, mille kohaselt peaks loamenetluse kestus elektrijaamade puhul olema üldjuhul kuni kaks aastat. Seejuures väikeste käitiste osas peaks menetlus kestma kuni üks aasta. Kui viiks selle ka tegelikkuses praktikasse? 30. septembril avalikustati riigikantselei taastuvenergia arendamise kiirendamise audit, kuid reaalseid tegevusi pole selle pinnalt otsustatud.
Mis oleks, kui lahendaks tootmissuunalise ülekandemahu piiratuse küsimuse? Elektrilevi andis tänavu jaanuaris avalikult teada, et keeldub võrgupiiratuse tõttu Hiiumaal liitumispakkumiste tootjatele väljastamisest. Konkurentsiamet leidis seepeale suvel, et Elektrilevi peab siiski liitumispakkumisi väljastama, isegi kui võrgupiiratuse tõttu on liitumine ebamõistlikult kallis.

Selleks, et liitumised ei oleks ebamõistlikult kallid, soovitab konkurentsiamet Elektrilevil lisaks võrgu ehitamisele ja arendamisele kasutada muid lahendusi. Näiteks hankida lokaalseid paindlikke võrgujuhtimise tooteid, võimaldada paindlikku liitumist, luua võimalused energiakogukondade tekkeks või arvestada võrgu kümneaastases arengukavas ka paindlikkusteenuste kasutamist, näiteks tehnoloogiad energia salvestamiseks.

Fantoomliitumised ja mustkunstitrikid

Meediast on korduvalt läbi jooksnud ka nn fantoomliitumiste probleem – ülekandemaht on broneeritud ettevõtjatele liitumiste osas, kuhu tootmist ei ole tulnud ega pruugigi tulla. Seetõttu on ülekandemahu piiratus mingis osas üksnes illusioon.

Seevastu Leedus näiteks on kehtestatud regulatsioon, mille kohaselt sõlmitakse võrguettevõtjaga liitumisleping, milles sätestatakse mitte üksnes liituja võimalus liituda, vaid ka tegelik kohustus ühendada enda tootmisseade võrguga kindla aja jooksul. Tavaliselt on see 22 kuud. Lisaks tuleb liitujal maksta deposiit ning tähtaja ületamisel kaotab liituja nii deposiidi kui ka õiguse oma tootmisüksus võrguga ühendada.

Leedu süsteemiga sarnane lahendus nähtub ühe variandina ka koalitsioonilepingust. Teeks selle teoks?
Kevadel kehtestati Eesti merealade teemaplaneering, mis määratleb põhimõttelised meretuuleparkideks sobilikud alad. TTJA-le on esitatud teadaolevalt ka ligi 30 hoonestusloa taotlust. Arendajatel huvi on.
Augusti keskel avaldati ka määruse eelnõu, milles täpsustatakse konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimusi, kuid rohkem kui poolteise kuu jooksul pole määrust vastu võetud. Kui liiguks hoonestusloa taotlustega jõudsalt edasi?

Ilmselt tuleks teha kõike eelkirjeldatut, et kiirendada uute taastuvenergia võimsuste liitmist võrguga. Selliselt oleks võimalik ka igale Eesti inimesele pakkuda mõistliku hinnaga elektrit.

Leiame hõbedase tormipilve ääre

Hiljuti toimunud energiaturu osalisi ühendaval konverentsil jäi kõlama Winston Churchilli tsitaat: "Ära kunagi lase heal kriisil raisku minna." Ehk ongi just tormipilve hõbedase ääre otsimise põhimõte see, mis peaks meid praegusest energiakriisist üle kandma.

Energiakriis võiks olla see tõuge, mida meie emake maa on oodanud, et lõpuks ärkaksid nii üksikisikud, ettevõtjad kui ka – äkki isegi kõige olulisemana – ametnikud ja poliitikud, et panna taastuvenergia projektid päriselt sündima ning jänni jäänud regulatiivse keskkonna toimima.