Uued nõuded tarbijakampaaniate korraldamisel – kas „uus GDPR“?

28.09.2021 Uued nõuded tarbijakampaaniate korraldamisel – kas „uus GDPR“?

Eesti valmistub üle võtma nn moderniseerimise direktiivi, mida on tarbijakaitsenormide konkreetsuse ning hiigeltrahvide sedastamise tõttu hakatud nimetama ka uueks GDPR‑iks. Eesseisvaid muudatusi on palju ning advokaat Mari Anne Valberg annab nõu, mida teha juba praegu, et uute normide jõustudes tarbijatele suunatud kampaaniate korraldamisel mitte pahandustesse sattuda.

Hiljemalt 28. novembriks 2021 peab Eesti esitama Euroopa Komisjonile õigusnormid, millega on riigisisesesse õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/2161 (nn moderniseerimise direktiiv). Direktiivi eesmärk on tarbijakaitsenormide ajakohastamine ja nende parema täitmise tagamine. Lisaks mõningatele uutele kohustustele, eeskätt veebipõhises kaubanduses, täiendatakse ka olemasolevaid nõudeid kõikide kaupade allahindluskampaaniate korraldamises ning täpsustatakse lubamatute kauplemistavade nimekirja. Krõbedamaks lähevad ka sanktsioonid rikkumiste eest – senise 3200 euro asemel võib kauba ja kauba müügi ning teenuse osutamise kohta kehtestatud nõuete rikkumise eest määrata trahvi kuni 400 000 eurot, kusjuures kauplemisvõttega seotud faktiliste väidete õigsust peavad tõendama kauplejad.

Suurim „peavalu“, mis kõiki kaubandussektoris tegutsejaid tabada võib, on rangemalt sõnastatud nõuded kauplemisvõtetele ja allahindluste korraldamisele, mistõttu tuleb hoolikalt üle vaadata hinnaalanduste korraldamise ja hindade kuvamise strateegia. Moderniseerimise direktiiv, ja seetõttu ka kavandatavad tarbijakaitseseaduse (TKS) muudatused, nõuavad, et allahindlusest teavitavas reklaamis tuleb näidata varasem hind, mis kehtis vähemalt 30 päeva jooksul enne hinna alandamist. Eesmärk on üllas ja teostus pealtnäha lihtne – vaja on vältida lühikeseks ajaks kauba hinna tõstmist ning arvestada kauba allahindlust varasemast hinnast. Samas nõuavad uued reeglid edaspidi kõrgendatud tähelepanu lühiajaliste allahindluskampaaniate korraldamisel (nt SAH, Hullud Päevad), mille käigus peab juba arvesse võtma ka tulevikus kavandatavaid hindade alandamisi. See tähendab, et varsti on sõnaselgelt keelatud hinnaalanduskampaaniate pikaaegne kestvus, samuti ei tohi korraldada ühe ja sama tootegrupi osas hinnaalandusi järjestikku.

Internetikauplejad, kes seni on tarbijaotsingute tulemusi reastanud vastavalt koostööpartneritega tehtud kokkulepetele, peavad varsti tegema täiendusi enda veebilehtedel. Tulevikus on selgelt keelatud tarbijaotsingu tulemusena järjestuse esitamine ilma selge teabeta, et kõrgem koht järjestuses on saavutatud tänu sellel eesmärgil tehtud maksele, olgu see otsene või kaudne (nt suurem vahendustasu või muud hüvitissüsteemid). Niisiis peavad kõik internetikauplejad varsti arvestama nõudega, et juhul, kui nende koostööpartner on veebipoes parema järjestuse eest maksnud, tuleb sellest tarbija jaoks ka märge jätta.

Välja tuleb töötada meetmed ja protseduurid, mille eesmärk on kontrollida teiste tarbijate poolt avaldatud arvustuste tõesust. Sellisel moel pannakse päitsed pähe ka seni valdkonnaüleste juhiste ja turupraktika tuultes kujunenud nn suunamudijate kasutamisele. Hoolimata sellest, et ka praegu kehtivad tarbijakaitsenormid keelavad tarbijate eksitamise, siis tulevikus on seaduse tasandil keelatud avaldada e-poodides, sotsiaalmeedias jms võrdluslehtedel kaupade või teenuste kohta esitatud arvustusi, kui neid kaupu ja teenuseid pole arvustaja tegelikult ostnud või kasutanud. Juhul, kui kaupleja seda väidet siiski tarbijatele esitada tahab, peab ta tarbijaid teavitama sellest, kuidas on arvustamisprotsessi kontrollitud ja muudetud. Kui selliseid meetmeid rakendatud pole, tuleb seda pidada eksitavaks kauplemisvõtteks, mis on keelatud. Keelatud on ka libaarvustuste ja -toetusavalduste esitamine (nt „meeldimised“), samuti on tulevikus karistatav tarbijate arvustustega manipuleerimine, nt ainult positiivsete arvustuste avaldamine.

Nagu eelnevalt märgitud, siis moderniseerimise direktiiv hõlmab paljuski veebipõhist kaubandust. Lisaks eelnevalt loetletud tarbijatele suunatud kampaaniaid puudutavatele muudatustele täpsustavad kavandatavad muudatused paljutki muud. Eesootav seadusemuudatus nõuab ettevõtetelt ettenägelikku aktiivset tegutsemist, nagu seda nõudis kolm aastat tagasi kehtima hakanud GDPR. Praktika on paraku näidanud, et GDPR‑iga kohanemine on olnud vaevaline hoolimata sellest, et isikuandmete töötlemisega seotud täiesti uusi kohustusi oli vaid käputäis. Selleks, et enda tegevuse kooskõlla viimine moderniseerimise direktiivi ülevõtmisest tulenevate nõuetega sarnast kaost ei tekitaks, tuleks selleks ette valmistuda juba praegu.