Vandeadvokaat: e-mail peakorterist ja kõik tuleb ümber teha. Või kas tuleb?

27.10.2022 Vandeadvokaat: e-mail peakorterist ja kõik tuleb ümber teha. Või kas tuleb?

Tuleva aasta veebruarist jõustuvad reeglid täpsustavad kontserniäriühingute juhtorgani liikmete kontsernisiseseid kohustusi ja vastutust, kuid need ei anna siiski selgeid ja ühemõttelisi käitumisjuhiseid, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic partner Sander Kärson.

 

Uue aasta veebruarist jõustuvad uued kontsernireeglid, mille eesmärk on täpsustada seda, millistel juhtudel ei ole tütaräriühingu juhatus või nõukogu vastutav emaäriühingu korralduste täitmisel tekkinud kahju eest, kui need ei ole kooskõlas tütaräriühingu huvidega. Teisisõnu: kas Eestis asuva kontserniäriühingu juhatuse liige peab täitma näiteks Saksamaalt saabunud emaäriühingu korraldusi või peaks ta lähtuma siiski üksnes Eesti äriühingu huvidest? Oma särk on ju ikka ihule kõige lähemal.

Uus jõustuv seadus ütleb selgelt, et emaäriühingul on õigus anda tütaräriühingu juhtorganile juhiseid. Seda nii seaduslikul esindajal kui ka juhtimisfunktsiooniga töötajal. Juhtorganiteks on nii juhatus kui ka nõukogu ehk reegel puudutab mõlema organi liikmeid. Järgimiseks on kohustuslikud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud juhised ehk e-mailist või sõnumist piisab.

Igale õigusele vastab ka kellegi kohustus. Teisisõnu: tütaräriühingu juhtorgan on kohustatud järgima enda huvidega vastuolus olevaid emaäriühingu juhiseid, kui täidetud on järgmised tingimused:
1. Tehing on tehtud äratuntavalt kontserni kui terviku huvides (mitte üksnes emaäriühingu huvides).
2. Tehing on tehtud kohase vastusooritusega tütaräriühingule.
3. Tehingu tegemise ajal on tütaräriühing maksejõuline ega muutu tehingu tulemusena maksejõuetuks.

Sisuliselt tähendavad teine ja kolmas punkt seda, et kontsernist tulnud käsu täitmisel on juhatuse või nõukogu liikmel siiski kohustus järgida ka enda äriühingu puhul kehtivaid hoolsus- ja lojaalsuskohustusi, kuid nendes võib kontserni kui terviku huvides teha teatud mööndusi.

Kas selge käitumisjuhis edasiseks?

Mida see siiski praktikas tähendab, tuleb igal juhul hinnata kaasusepõhiselt. Näiteks on arvatavasti lubatud kommertspandi seadmine mõne kontserni äriühingu laenu tagatiseks, kui pantija saab vastu reaalselt täidetava lubaduse, et pandi realiseerimisega kaasneva kahju hüvitab kontsern ning võetavast laenust tekib kontsernile laiem kasu.

Samas tuleb möönda, et eks iga juhtum on erinev ja kõige kindlam on ikka nõu küsida spetsialistilt, mis omakorda aitab veel kord maandada juhatuse või nõukogu liikme vastutuste riski. Seega ei too uued reeglid kaasa selgeid ja ühemõttelisi käitumisjuhiseid ning endiselt sõltub lõppjäreldus paljude asjaolude kombinatsioonist, mille hindamine võib olla keeruline.

Emaettevõtte vastutus suureneb

Juhul, kui ülalviidatud kolm tingimust ei ole täidetud, võib sellele järgneda tütaräriühingu juhtorgani liikme vastutus. Lisaks võib siia lisanduda ka emaäriühingu vastutus tütaräriühingu ees.

Nimelt tekib emaäriühingu vastutus tütaräriühingu ees ka juhtumil, mil emaäriühing on andnud tütaräriühingu juhtorganitele juhiseid, mis on olnud vastuolus tütaräriühingu huvidega ega ole vastavuses kontserni huvidega. Sellise emaäriühingu vastutuse ulatuseks on kohustused, mis on jäänud täitmata juhiste andmise tõttu (näiteks tarnijatele maksmata jäänud arved, mida ei saa tasuda, sest ennetähtaegselt on tagasi makstud kontsernisisest laenu). Seaduses ei nähta juhiste järgimise kohustust siiski ette juhtorgani liikmele, kes ei ole ametisse määratud emaettevõtja häältega või kes on ametisse määratud juhtorgani sõltumatu liikmena.

Lisaks nähakse ette olulisi kohustusi ka emaäriühingule. Kui emaettevõtte juhistele alluv tütarettevõtja satub maksejõuetuse tekkimise ohtu, on emaettevõtjal viivitamatu kohustus rakendada abinõusid maksejõuetuse vältimiseks või otsustada tütaräriühingu lõpetamise või pankrotiavalduse esitamine. Kui emaäriühing seda ei tee, siis vastutab ta tütaräriühingu kohustuste eest, mis on tekkinud pärast maksejõuetuse ohu tekkimist.

Seadus ei täpsusta seda, mis saab aga siis, kui juhise on andnud mitte emaettevõte, vaid mõni teine kontserni äriühing, näiteks emaäriühinguks mitteolev Soomes asuv kontserni äriühing. Niisugusel juhul tuleks siiski asuda seisukohale, et selliseid juhiseid ei tohiks tütaräriühingu juhtorgani liikmed järgida ja juhiseid saab siiski anda üksnes emaäriühing.

Loe artiklit Äripäeva veebist.