Riigikohus otsustas, et endise tipp-poliitiku Ain Seppiku kinnipidamine oli õigusvastane

13.06.2023 Riigikohus otsustas, et endise tipp-poliitiku Ain Seppiku kinnipidamine oli õigusvastane

Riigikohus leidis 9.juunil avaldatud määruses, et endise tipp-poliitiku Ain Seppiku kuriteos kahtlustatavana kinnipidamine mullu 4. jaanuaril ja sel ajal käeraudade kasutamine oli õigusvastane.
Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutas, et põhiseaduse järgi on igaühel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.

Riigiprokuratuur põhjendas Seppiku kinnipidamist rohkem kui ööpäevaks digitaalsete tõendite kõrvaldamise ohuga ja vajadusega ta kahtlustatavana üle kuulata, kuid riigikohus nende argumentidega ei nõustunud. Riigikohus andis hinnangu, et põhiseaduses ja sellele tuginevates seadustes on kirjas ammendav loetelu juhtudest, mil inimeselt võib vabaduse võtta. Ent selles kriminaalasjas jätsid maa- ja ringkonnakohus kinnipidamise põhiseadusliku aluse sisuliselt tuvastamata.

Keskkriminaalpolitsei pidas Ain Seppiku ja veel kolm meest kinni 4. jaanuaril 2022 kahtlustatuna altkäemaksu andmises pankrotihaldurile. Seppik peeti kinni kell 11.40 ja vabastati järgmisel päeval kell 12.50, kusjuures 25 minuti jooksul kasutati tema peal ka käeraudu.

Seppiku kaitsjad, TGS Baltic vandeadvokaadid Dmitri Teplõhh ja Meeli Rondel esitasid hiljem taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Nad väitsid, et Seppiku kinnipidamine, käeraudade kasutamine ja kriminaalasja kohta meedias info avaldamine oli õigusvastane.

Dmitri Teplõhhi sõnul on ta lootusrikas, et märgitud lahend muudab eelkõige õiguskaitse organite suhtumist inimõigustesse. „Ei välista, et see lahend muudab ka kinnipidamiste praktikat tulevikus ja sellist toimingut ei kasutata nö „igaks juhuks“. Rõhutan omalt poolt, et kinnipidamise aluseid selles asjas ei eksisteerinud, uurimisasutus ja prokuratuur nende olemasolu ei hinnanudki, samuti puudus põhjendatud kahtlustus Ain Seppiku kinnipidamiseks. Suurepärane, et nüüd on ka kohtulahendiga selgelt tuvastatud, et Ain Seppiku kahtlustatavana kinnipidamine oli õigusvastane“, märkis Teplõhh.

Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et põhjendatud polnud ka käeraudade kasutamine. Seaduse järgi tohib seda teha ainult juhul, kui inimene võib kedagi rünnata, osutada korrakaitseametnikele füüsilist vastupanu, põgeneda, iseennast vigastada ja tappa või kahjustada hinnalist vara. Seppiku puhul neid riske ei esinenud ning käeraudade kasutamine oli seega õigusvastane, inimväärikust alandav ja riivas tema liikumisvabadust.

Allikas: uudised.err.ee