TGS Baltic pikaajaline klienti, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutust (EADSE) saavutas võidu CASis ja Šveitsi föderaalses ülemkohtus

16.03.2023 TGS Baltic pikaajaline klienti, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutust (EADSE) saavutas võidu CASis ja Šveitsi föderaalses ülemkohtus

TGS Baltic Eesti tervishoiu ja bioteaduste valdkonna juht Ingeri Luik-Tamme esindas koostöös Dr. Stephan Netzlega (Times Attorneys, Šveits) EADSE-i apellatsioonimenetluses Šveitsis Lausanne’is asuvas spordiarbitraažikohtus CAS. Meeskonda kuulus ka endine TGSBaltic advokaat Robin Luts, kes on täna asunud Sunly õigusnõunikuks.

Šveitsi föderaalne ülemkohus jättis rahuldamata Heiki Nabi kaebuse rahvusvahelise spordiarbitraažikohtu CAS otsusele, millega kinnitati Heiki Nabile määratud 2-aastane võistluskeeld.

EADSE seisukohalt oli Nabi juhtumi vaidlus põhimõtteline – eesmärk oli tõde välja selgitada ja selgus regulatsiooni rakendamisel majja saada. EADSE juhatuse liikme Henn Vallimäe sõnul kinnitavad asjas tehtud otsused, et EADSE on taganud ausa spordi reeglite kohaldamise ning juhtumi menetlemise kehtivate põhimõtete ja regulatsiooni kohaselt.

CAS otsusega jäeti kreeka-rooma maadleja Heiki Nabi apellatsiooni täielikult rahuldamata ning kehtima jäi Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi määratud 2-aastane võistluskeeld dopinguproovis sisaldunud keelatud aine letrosool tõttu. Heiki Nabi esitas CAS otsusele kaebuse Šveitsi föderaalsele ülemkohtule väites eelkõige, et sportlase karistamine olukorras, kus teda ei saa pidada tahtlikuks petjaks, kuid samas ta ei suuda tõendada juhusliku saastumise allikat, on vastuolus Šveitsi avaliku korraga. Šveitsi föderaalne ülemkohus sellega ei nõustunud ja seega kehtib ka edaspidi põhimõte, et sportlane vastutab keelatud aine sisaldumise eest tema organismis, kui ta ei tõenda ära väidetava saastumise allikat ja seda, et ta on olnud hoolas dopingureeglite rikkumise vältimisel.

Tavapärase nelja aastase võistluskeelu asemel kohaldatakse kaheaastast võistluskeeldu juhul, kui pole otseselt tõendatud, et sportlane on dopinguvastaseid reegleid rikkunud tahtlikult. Seega, nagu selgitas ka CAS Heiki Nabi osas, ei saa ühtegi sportlast, kellele on määratud kaheaastane või lühem võistluskeeld, nimetada petjaks. Selles osas ei erine Heiki Nabi juhtum teistest sarnastest juhtumitest.

Samas loetakse keelatud aine organismis sisaldumise fakt siiski dopingureegli rikkumiseks, kui sportlane ei tõenda ära väidetava saastumise allikat ja seda, et ta on olnud hoolas saastumise vältimisel. Sellisel juhul kohaldatakse üldjuhul 2-aastast võistluskeeldu. Kui saastumise allikas on tõendatud, on sõltuvalt saastumise asjaoludest, võimalik 2-aastast võistluskeeldu lühendada või sanktsioon üldse kohaldamata jätta.  Heiki Nabi juhtumi puhul selleks alus puudus, kuna mitte ühtegi sportlase poolt esile toodud neljast erinevast võimalikust saastumise stsenaariumist ei pidanud CAS usutavaks ja tõendatuks.

Heiki Nabi juhtumist ilmneb, et rahvusvahelised reeglid ja praktika nõuavad sportlastelt ennetavate meetmete võtmist dopingureeglite rikkumise vältimiseks ja oma hoolekuse tõendamiseks. Näiteks võivad dopingujuhtumite menetluses olla oluliseks tõendiks täpsed treeningpäevikud,  dokumendid tarbitud toidu, samuti toidulisandite koostise ning päritolu kontrollimise, omandamise ja tarbimise aja ning koguste kohta, jne. Eriti just professionaalsed sportlased ning nende meeskonnad peaksid läbi mõtlema ja rakendama meetmeid dopingureeglite rikkumise ära hoidmiseks ja tõendite tagamiseks.