Koroonaviiruse mõju töö- ja ärisuhetes: vääramatu jõud ja muud olulist

13.03.2020 Koroonaviiruse mõju töö- ja ärisuhetes: vääramatu jõud ja muud olulist

Ettevõtjad, kellel tekib raskusi oma kohustuste täitmisel koostööpartnerite ja töötajate ees, on vastamisi järgmiste küsimustega:

  • kas viiruse näol on tegemist vääramatu jõuga (force majeure)?
  • kas kahjustatud lepingupoolel tekib õigus nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist?

Vääramatu jõu puhul tuleb hinnata, kas tegemist on asjaoluga, mida isik ei saanud mõjutada. Lepingu muutmine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui näiteks ettevõtja kulud oma kohustuse täitmisel oluliselt suurenevad. Vastavaid asjaolusid tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi.

Alljärgnevalt toome välja mõned probleemkohad, mis võivad ettevõtjate tegevuses aktuaalsed olla.

 

Takistus koostööpartnerite ees kohustuse täitmisel haigestunud või karantiinis viibivate töötajate tõttu

Kuna Terviseamet on andnud töötajatele soovituse pärast riskipiirkonnast naasmist 14 päeva jooksul võimalusel mitte tööle minna, võivad ettevõtjatel ajutise tööjõupuuduse tõttu tekkida takistused oma igapäevases majandustegevuses. Selle mure ületamiseks võib rakendada järgmisi meetmeid:

  • tööandjal on õigus nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks;
  • hädavajaduse korral lubab seadus anda töötajatele korraldusi, mis ei ole seotud nende töökohustustega. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral.

Kui eemal viibivatest töötajatest tekib tagasilöök ettevõtte majandussuhetele (takistatud on kohustuste täitmine), võib tegemist olla vääramatu jõuga. Näiteks kui ettevõttel ei ole võimalik töötajate ootamatust eemalviibimisest tingituna tööd selliselt ümber korraldada, et tagataks töötajate asendamine või tootmismahu säilimine. Vääramatu jõuga võib olla tegemist ka siis, kui lepingu esemeks on mõne ürituse korraldamine, mis tuleb aga edasi lükata või tühistada. Kui aga sellist üritust ei ole selle olemuse tõttu võimalik edasi lükata (näiteks väliüritus, mis peab kindlasti toimuma suvel), siis tuleb arvestada, et teisel poolel tekib õigus lepingust taganeda, kuid kahju ega leppetrahvi sellisel juhul nõuda ei saa.

Lisaks võib ettevõtjal tekkida võimalus nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist. Oluline on tähele panna, et ka sellisel juhul tuleks tööandjal teha kõik endast olenev, et viiruse levik tema ettevõttes töötajaid ei mõjutaks. Kui tööandja ise piisavalt hoolas ei ole, võib teisel lepingupoolel tekkida võimalus esitada lepingu muutmise nõudele vastuväide, et tööandja oleks saanud asjaolusid piisavalt mõjutada ja asjaolude muutumise ära hoida. Lisaks riskib tööandja ka töötajate kahjunõuetega.

 

Takistus koostööpartnerite ees kohustuse täitmisel kohustuslike piirangute tõttu

Senise arengu järgi on selge, et viirus levib suures osas inimeste reisimise tõttu erinevate riikide vahel ja WHO tunnistas koroonaviiruse kolmapäeval (so 11.03) pandeemiaks. Eestis kehtib kuni 1. maini eriolukord. Erinevad piirangud toovad paratamatult kaasa suured tarneprobleemid, küsimused, kas piirangute alla sattunud ettevõtjad peavad enda kohustusi täima jne.

Riigipiiride sulgemise tagajärjel ja muude kohustuslike piirangute tõttu tekkinud takistusi kohustuste täitmisel tuleb erakorralisuse ja ettevõtja mõjusfäärist väljumise tõttu pidada üldjuhul vääramatu jõu olukorraks. Sellisel juhul ei ole võimalik oma kohustuse täitmata jätnud ettevõtjalt nõuda kahju hüvitamist ega leppetrahvi. Samas ei õigusta vääramatu jõu asjaolu üldjuhul rahaliste kohustuste täitmata jätmist. Küll aga võivad ettevõtjad nõuda lepingu muutmist, mis võiks tuua kaasa raha maksmise kohustuse vähenemise, või siis lepingu sootuks lõpetada.

Mitte rikkuval lepingupoolel on vääramatu jõu esinemisel siiski õigus kas lepingust taganeda või hinda alandada. Viimase vältimiseks oleks viivituses oleval lepingupoolel oluline nõuda ka lepingu muutmist asjaolude muutumise tõttu, mis võimaldaks näiteks tarnetähtaja edasi lükata, kuni ettevõtte tavapärane majandustegevus taastub. Samuti ei ole välistatud õigus leping sootuks üles öelda. Selliste õiguste olemasolu tuleb siiski igakordselt eraldi hinnata.

 

Takistus töötajatele töö andmisel ja töötasu maksmisel äritegevuse vähenemise või seiskumise tõttu

Teatud sektorites on juba selge, et ettevõtjatel ei ole võimalik töötajaid kokkulepitud mahus tööga kindlustada või neile kokkulepitud ulatuses töötasu maksta. Selliseks puhuks näeb seadus ette järgmised võimalused.

Üheks võimaluseks võib olla töötasu ajutine vähendamine, kui üheaegselt on täidetud mõlemad järgnevad eeldused:

  • tööandja ei saa ettenägematutest ja temast mitteolenevate majanduslike põhjuste tõttu anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja
  • kokkulepitud töötasu maksmine on tööandja jaoks ebamõistlikult koormav.

Siinkohal tuleb arvestada, et töötasu ühepoolse vähendamisega kaasneb töötaja õigus teha vastavas ulatuses vähem tööd või hoopis tööleping viie tööpäevase etteteatamisega üles öelda, millisel juhul tuleb töötajale maksta töölepingu lõpetamise hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Enne töötasu vähendamist on väga oluline analüüsida, kas seadusest tulenevad eeldused selle meetme rakendamiseks on konkreetsel juhul täidetud ning järgida seaduses ettenähtud protseduuri, sh töötaja informeerimise ja konsulteerimise kohustust. Vastasel juhul riskite saamata jäänud töötasu nõuetega, mida saab esitada kolme aasta jooksul tagantjärele või töölepingute ülesütlemisega tööandja lepingurikkumise tõttu, mis toob kaasa suuremad hüvitise nõuded.

Teiseks võimaluseks on koondamine. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise tõttu. Koondamisest tuleb vastavalt seadusele ette teatada või vähem etteteatatud aeg rahas hüvitada. Lisaks sellele on koondamise korral tööandja kohustuseks maksta tähtajatu töölepingu alusel töötanud töötajale koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Vääramatu jõu asjaoluga seoses seaduses selles osas erisust ette ei näe.

 

Mida peaks probleemide ennetamiseks ja nende ilmnemisel ette võtma?

  • Võimalike riskide kaardistamine ja tegevuskava koostamine
  • Läbirääkimised koostööpartneritega ja dialoog töötajatega
  • Iga üksikjuhtumi analüüs lahenduse välja töötamiseks

Advokaadibüroo TGS Baltic nimel saame kinnitada, et meie oleme valmis kaasa mõtlema ja aitama õiguslikult parima ja kiireima lahenduse leidmisel. Oleme juba kaardistanud võimalikke ohukohti ning analüüsinud erinevaid võimalikke lahendusi nii töösuhete kui ka ettevõtete vaheliste suhete korraldamiseks.

Võtke meiega ühendust: sander.karson@tgsbaltic.com, leonid.tolstov@tgsbaltic.com, triin.kaurov@tgsbaltic.com  ja chirag.mody@tgsbaltic.com.