Kas Euroopa Komisjoni riigiabi otsuse vaidlustamise õigus on väheste privileeg?

21
05 / 18

Advokaat Indrek Kangur

Kui paistab, et mõni turul tegutsev konkurent on saanud ebaseaduslikku riigiabi, siis on võimalik pöörduda kaebusega Euroopa Komisjoni poole. Nende isikute ring, kes saavad riigiabi esmase kaebuse esitada, on võrdlemisi lai. Luba esitada esialgne kaebus on antud liikmesriikidele, füüsilistele isikutele ja ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele, kelle huve võib abi andmine mõjutada (nt konkureerivad ettevõtjad ja erialaliidud). Kui komisjon peaks peale oma esialgset menetlust leidma, et tegu ei ole ebaseadusliku riigiabiga, on võimalik esitada apellatsioonkaebus Euroopa Kohtusse juba märksa piiratumal isikute ringil. Siiski võivad Euroopa Liidu Üldkohtu hiljutise lahendi T-108/16 valguses jala ukse vahele saada ka konkurendid.

Esmalt tuleb selgitavalt märkida, et Euroopa Komisjoni riigiabi otsuseid on kahte tüüpi: 1) otsused, mis võetakse vastu peale eelmenetlust (määruse 2015/1589 artikkel 4 lg 2), ning 2) otsused, mis võetakse vastu peale uurimismenetlust (ELTL artikkel 108 lg 2). Siinses artiklis käsitletakse neist esimest, praktikas sagedamat otsuste liiki. Seega on järgnevad viited edasikaevatavale otsusele tehtud eelmenetluse järel vastuvõetavale komisjoni otsusele.

Kuigi komisjonile esitatavate riigiabi kaebuste puhul ei ole lubatud päris populaarkaebused, võivad kaebuse üldreeglina esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle huve võib riigiabi andmine mõjutada. See tähendab, et tavaliselt on kaebeõigus olemas riigiabi saava ettevõtte konkurendil. Mis saab aga siis, kui komisjon ei peaks kaebuses nimetatud argumentidega nõustuma ja teeb otsuse, mille kohaselt riigiabi ei esine või ei ole ebaseaduslik? Esmane tunnetus ütleb, et selline Euroopa Komisjoni otsus peaks olema edasikaevatav, kuid tegelikkuses ei ole see edasikaebeõigus sugugi mitte kõigil.

Juhindudes ELTLi artiklist 263 ja Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, saavad Euroopa Komisjoni riigiabi otsuse sisu vaidlustada üksnes isikud, kellele oli otsus adresseeritud või keda see otseselt ja isiklikult puudutab. Mõne üksiku erandiga tähendab see, et edasikaebeõigus on ainult liikmesriikidel ja abi saajatel. See tähendaks justkui, et komisjoni ette kaebuse toonud konkurendil ei olegi enam peale enda jaoks negatiivse otsuse saamist midagi edasi teha. Päris nii see ei ole. Omamoodi kaebeõigus on siiski olemas, nagu seda kinnitab ka Euroopa Liidu Üldkohtu hiljutine otsus T-108/16.

Viidatud üldkohtu otsusest nähtub, et konkurendi edasikaebeõiguse saab tuletada just nimelt ELTLi artiklist 108 (2): konkurendi kaitstavaks õiguseks kohtule kaebuse esitamisel saab olla asjaolu, et komisjon jättis ametliku uurimismenetluse algatamata. See tähendab, et konkurent ei saa taotleda komisjoni otsuse sisu ülevaatamist, küll aga selle tühistamist põhjusel, et komisjon ei ole alustanud ametlikku uurimismenetlust ELTLi artikli 108 (2) kohaselt. Sellises kaebuses peab konkurent suutma tõendada, et komisjonil olid otsust vastu võttes tõsised raskused, mida oleks saanud ületada ainult ametlikus uurimismenetluses. Kohtupraktikas on leitud, et sellistele tõsistele raskustele viitavad näiteks menetluse pikkus ja komisjoni suutmatus koguda asjakohaseid tõendeid, kuid ka komisjoni otsuse sisu, millest võib (arvestades võimalikku abimeedet) järeldada komisjoni tõsiseid raskuseid otsuse tegemisel. Seega saab n-ö tagaukse kaudu tuua lauale ka sisulised argumendid, mille suhtes väljendab kohus tõenäoliselt oma mõtteid.

Kokkuvõttes tuleb silmas pidada, et ka konkurentidel on võimalus kaevata komisjoni otsus edasi üldkohtusse. Kuigi sellega ei saa saavutada otsuse sisu muutmist, on võimalik saavutada otsuse tühisus selle alusel, et komisjon ei algatanud ametlikku uurimismenetlust, kuigi esinesid tõsised raskused, mis teda selleks kohustasid. Oma otsuse tühistamisel on komisjon sisuliselt kohustatud alustama põhjaliku uurimismenetluse. Selle käigus on konkurendil jällegi kõik võimalused ka sisuliselt argumenteerida ebaseadusliku riigiabi esinemist.